Meile meeldib uskuda, et parimad ideed sünnivad üksi mõeldes. Aga päriselus toimivad asjad tihti teisiti: üksi mõeldes kipume oma esimest mõtet iga hinna eest kaitsma, grupis aga võib hea arutelu selle idee kas tugevamaks muuta või hoopis ümber lükata. Hugo Mercieri käsitlus arutlemisest pakub sellele väga huvitava seletuse. Tema põhiidee on lihtne, aga veidi ebamugav: inimesed pole loodud arutlema üksi tõe leidmiseks, vaid hoopis selleks, et esitada põhjendusi, veenda teisi

Võib-olla oled isegi kogenud olukorda, kus arutad kellegagi ühiseid mälestusi ja avastad ühel hetkel, et mäletate sama sündmust täiesti erinevalt. Võib-olla oled olnud oma versioonis nii kindel, et oled seda tuliselt kaitsnud, kuid hiljem on selgunud, et su mälestus ei pidanudki päriselt paika. Minul kui artikli autoril on seda juhtunud ja ma olin tõesti üllatunud, kui sain aru, et see, mida mäletasin, ei olnudki õige. See paneb küsima: kui usaldusväärne meie mälu üldse on? M

Kõik meist on oma elus kohanud inimesi, kelle vaated, arvamused ja hoiakud meie omadega tugevalt vastanduvad. Me elame ajal, mil eriarvamused ei jää enam lihtsalt arvamusteks. Need muutuvad kiiresti hinnanguteks inimese kohta: kas ta on tark või rumal, avatud või kitsarinnaline, “meie” või “nende” poolel. Nii juhtubki, et vestlus, mis algab ühest teemast, lõpeb sageli pingeliselt. Ometi ei pea erimeelsus automaatselt tähendama vaidlust ega vaenulikkust. Uuringud viitavad, et

Vaikselt on lähenemas kevadine eksamiperiood. Juba aprillis on esimesed põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid. Mäletan omast kogemusest, et võib tunduda, justkui oleneks nendest eksamitest terve ülejäänud elukäik. Lõpueksameid tajutakse sageli väga-väga olulistena ning seega on ka loomulik, et kõrge pinge ja ärevus on peal. Siinkohal tasub mainida, et kuigi see postitus keskendub eelkõige eksamiärevusega toimetulekule, on need teadmised ja soovitused (tegelikult) üldistatavad

Sõbrapäev/valentinipäev on kohe tulemas. See päev paneb meid tihti mõtlema suurtele žestidele: lilled, kingitused, “midagi erilist”. Aga suhteid ei hoia enamasti koos suured hetked – vaid see, kas me märkame üksteist argipäevas, kui keegi kuulab, aitab, hoolib. Hea muutub suhetes tihti kiiresti nähtamatuks ja “ta niikuinii teeb” hakkab tasapisi asendama tänulikkust. Valentinipäev on ideaalne hetk muutusega alustamiseks. Üks lihtne lause – siiralt öeldud “aitäh” – ei ole pelga

Kujuta ette, et riik ütleb: “Alla 16-aastane? Sotsiaalmeediasse ei saa.” Austraalias just nii juhtus ning praegu kaalutakse ka Suurbritannias sarnase lähenemise võimalust. Need otsused sünnivad suures plaanis, aga nende põhjendus on tuttav paljudele meist: sotsiaalmeedia võib väsitada, ärevust üles kruvida, und rikkuda ja tähelepanu killustada. Samas elavad paljud meist hommikul voodis ja õhtul diivanil – telefon käes. Detox ei ole “kas keeld või vabadus”, vaid hoopis kolmas

Ilmselt me kõik teame, et uusaastalubadusi on lihtsam anda kui täita. Sama kehtib ka ükskõik milliste eesmärkide seadmisega. Vaata ka: Miks uusaastalubadused ei tööta ja mida nende asemel teha?  Kuna aasta esimene kuu on juba poole peale jõudnud ja esimene eesmärkide ja lubaduste täitmise entusiasm on hakanud “ära vajuma”, siis vaatame, kuidas hoida motivatsiooni üleval, et jõuaksime edukalt järgmisesse aastasse.  Nagu on öelnud USA endine jalgpallur Tom Brady: “Ma ei tulnud

Kui sa oled kunagi proovinud eksamiks õppida, kuid ära väsinud ja hoopis telefoni kätte võtnud või end trenni jaoks valmis pannud ja lõpuks ikkagi diivanile vajunud, siis hea uudis: sa ei ole moraalselt nõrk, sul on lihtsalt laisk aju. Ja see “laiskus” ei ole tegelikult viga, vaid evolutsiooniline geniaalsus. Aju energiakasutus: 2% massi, 20% energiast Moodustades ainult umbes 2% meie kehakaalust, kulutab aju puhkeolekus ligi viiendiku kogu keha energiast. Seega, tegemist on

Ilmselt oleme me kõik kogenud hetki, mil vaatame huviga mingit sarja ja siis see osa lõppeb kõige põnevama koha pealt ära (inglise keeles kutsutakse sellist lõppu cliffhangeriks ). Selline olukord võib tekitada frustratsiooni ja ootusärevust. Samal öösel proovime magama jääda, kuid meie aju ei anna meile rahu – hakkame mõtlema selle peale, mis sarjas edasi võiks juhtuda. Sama efekt töötab ka erinevate illusioonide ja mustkunsti trikkidega, millest me päris täpselt aru ei saa

Igapäevaelus tuleb tihti ette korraga palju kohustusi ja ülesandeid ning vahel pole võimalik kõike kohe ette ära teha. Sellistel juhtudel võib paraku tekkida vajadus ülesannetega tegelemist edasi lükata ning inimesed tunnevad tihti asju edasi lükates süütunnet. Samas teavad mõned meist, et nad kipuvad asju “viimasele minutile” lükkama, kuna just see ajasurve teeb nende tööprotsessi efektiivsemaks ja pakub motivatsiooni. Meile on ühiskonna poolt sisendatud, et prokrastineerimi

Peagi on käes jõuluaeg. Jõulud on see aeg, mil võiksime olla tänulikud oma elu ja lähedaste üle. Öeldakse ju, et tänulikkus on “õnne võti”. Sotsiaalmeedia jälgimine võib samas tänulikkuse praktiseerimist raskendada – inimestena on meil kalduvus end teistega võrrelda. Kui näeme Instagramis, kui toredad ja idüllilised on teiste jõulud, võib see meis kadedust tekitada ja meie jõulurõõmu rikkuda. Sotsiaalse võrdluse teooria Festingeri sotsiaalse võrdluse teooria  väidab, et inime

Konfliktid on suhete loomulik osa – mitte erand, vaid paratamatus. Kuna konfliktid on igapäevaelu osa ning mõjutavad meile tähtsaid suhteid, siis on kasulik teada ja rakendada konfliktilahenduse võtteid. Küsimus ei peaks olema  “kuidas konflikte vältida?”, vaid kuidas neid targalt juhtida. Mis asi see “konflikt” tegelikult on? Konflikt tekib siis, kui inimesed tajuvad vastuolulisi eesmärke  või tunnevad, et keegi segab neid eesmärgini jõudmast . Konflikt on dünaamiline protse

Kas oled kogenud, kuidas negatiivsed mõtted peas keerlevad ning ei taha sulle rahu anda? Ülemõtlemine on kurnav ning ei lase sul...

Harvardi ülikooli uuring leidis, et suur osa inimestest veedab umbes 47% ärkveloleku tundidest mõeldes millelegi muule, kui hetkel...

Kuidas olla parem kuulaja? Oled proovinud aktiivset kuulamist või kuulnud kuulamistõketest? Psühhobussi blogi annab Sulle nippe, kuidas aktiivselt kuulata! Loe edasi, et parandada ka oma kuulamisoskuseid.

Milliseid näpunäiteid annab kingituste tegemise kohta psühholoogiateadus?

Mõne arvamuse järgi viitavat segamini töölaud sellele, et ka inimene ise on kaootiline ja hooletu. Samas on ka teisi arvamusi – näiteks...

9 kasulikku näpunäidet, kuidas tõsta keskendumisvõimet

Me kõik oleme kuulnud soovitust, et edukaks päevaks on vaja vara tõusta. Näiteks Apple’i juht Tim Cook ärkavat kell 3.45 ja Richard...

Kas 13 ja reede on Sinu jaoks tavaline päev? Või tunned, et on targem hoida madalat profiili? Patoloogiline hirm 13 ja reede ees on...