Mälu ja poolikud ülesanded: Zeigarniku efekt seletab, miks pooleliolevad asjad meid rahule ei jäta

Alexandra Vall
Dec 5
3 min read

Ilmselt oleme me kõik kogenud hetki, mil vaatame huviga mingit sarja ja siis see osa lõppeb kõige põnevama koha pealt ära (inglise keeles kutsutakse sellist lõppu cliffhangeriks). Selline olukord võib tekitada frustratsiooni ja ootusärevust. Samal öösel proovime magama jääda, kuid meie aju ei anna meile rahu – hakkame mõtlema selle peale, mis sarjas edasi võiks juhtuda. Sama efekt töötab ka erinevate illusioonide ja mustkunsti trikkidega, millest me päris täpselt aru ei saa ning millele meie aju tahab seletust leida. Seesama efekt seletab ära, miks me kipume peale eksami sooritamist unustama eksamiteemade sisu ning miks pooleliolev ülesanne meenub korduvalt, kuni see lõpuks tehtud saab. Tegemist on Zeigarniku efektiga – nähtusega, mille järgi lõpetamata ülesanded jäävad meile paremini meelde kui lõpetatud ülesanded. Aju hoiab pooleliolevat infot aktiivsena, et me ei unustaks seda ära, kuni see on tehtud. Seepärast mõtleme pidevalt pooleliolevatele töödele, katkestatud tegevustele või cliffhangeritele sarjas.

Kuidas Zeigarniku efekt avastati?

Zeigarniku efekti lugu sai alguse juhuslikust tähelepanekust. Kuulus psühholoog Kurt Lewin märkas kord kohvikus, et ettekandjad suudavad maksmata arveid palju paremini meeles pidada kui neid, mis olid juba tasutud. Niipea kui klient oli arve ära maksnud, kadus see justkui ettekandjate mälust.

Lewini tähelepanek innustas tema õpilast Bluma Zeigarnikut, kes viis 1927. aastal läbi süstemaatilise katse. Ta palus osalejatel täita mitmesuguseid väikseid ülesandeid, näiteks mõistatusi või käelisi ülesandeid nagu helmeste niidi otsa saamine. Poolte ülesannete ajal osalisi segati ja paluti neil järgmiste ülesannete juurde liikuda, samas kui poolte ülesannete puhul lasti neil lõpetada. Hilisemal meenutamisel suutsid osalejad 90% tõenäolisemalt meenutada pooleli jäänud ülesandeid kui lõpetatuid.

See leid näitas, et aju hoiab pooleliolevat infot aktiivsena, kuni ülesanne on lõpule viidud. Evolutsiooniliselt on see kasulik: poolikut sihti tasub meeles hoida, sest igast vihjest võib sündida lahendus.

Zeigarniku efekti rakendamine igapäevaelus

1. Lühikeste intervallidega õppimine ja pausid (nt Pomodoro meetod)

Zeigarniku efekt ütleb, et katkestatud ülesanded püsivad ajus aktiivsena ja jäävad paremini meelde. Kui õpitavat teemat vahepeal katkestada, hoiab aju seda “lahtisena” ning info salvestub paremini – just seetõttu toetab pausidega õppimine mälu.

2. Prokrastineerimise vähendamine: tee esimene samm ära

Kui ülesannet pole alustatud, ei aktiveeru Zeigarniku efekt. Aga nii pea kui teed esimese väikese sammu, muutub ülesanne sinu ajus pooleliolevaks – ja aju hakkab seda meelde tuletama, kuni see lõpetatakse. See aitab edasilükkamisest üle saada.

3. Konkreetse plaani tegemine vähendab ärevust

Zeigarniku efekt põhjustab sageli rahutust, sest aju hoiab kõiki pooleliolevaid ülesandeid korraga aktiivsena. Kui kirjutad ülesanded üles või teed tegevusplaani, saab aju “loobu”-signaali – ta ei pea enam ülesandeid mälus hoidma. See vähendab ärevust ja segavaid mõtteid.

4. Eksamijärgse unustamise vältimine: jäta teema teadlikult „lahtiseks”

Pärast eksamit loeb aju õpiteema “lõpetatuks”, mistõttu ta ei pea seda infot enam oluliseks ning laseb selle mälust kiiresti lahti. Et seda vältida, tuleb tekitada ajule mulje, et teema pole veel täielikult lõpetatud – või et see on jätkuvalt seotud mõne poolelioleva eesmärgiga.

Kohe pärast eksamit tee endale väike jätkuülesanne:

– Tee lühike kokkuvõte

– Otsi seoseid päriseluga

– Kirjuta üks küsimus, millele tahad hiljem vastuse leida

See loob ajule signaali, et teema pole veel lõppenud → info püsib mälus paremini.

Öeldakse, et kordamine on tarkuse ema ehk õpitut võiks ka peale eksamit korrata. Teema vahepealne meenutamine taastab pooleliolevuse efekti. See kinnistab teadmisi pikaajalisse mällu.

Lisaks võib aidata see, kui sead endale õpitu suhtes uue eesmärgi. Aju mäletab pooleliolevaid eesmärke paremini kui lõpetatud ülesandeid. Pärast eksamit sea uus siht, nt: – Seostada teadmisi järgmise õppeainega – Õpetada kellelegi teisele seda, mida õppisid

Zeigarniku efekt selgitab, miks pooleliolevad lood, katkestatud tegevused ja lahtised küsimused meid nii visalt “kummitavad”. Aju hoiab lõpetamata infot aktiivsena, kuni see saab lõpuni viidud – olgu see siis põnev cliffhanger, lahendamata mõistatus või pooleli jäänud tööülesanne. Nagu te nüüdseks ilmselt aru olete saanud, võib Zeigarniku efekt igapäevaelus olla meile nii abiks kui ka koormaks. Siiski saab teadmisi Zeigarniku efekti kohta kasutada enda kasuks: õppida lühikeste intervallidega, teha esimene samm prokrastineerimise murdmiseks, koostada selge tegevusplaan ärevuse vähendamiseks ning jätta eksamiteemad teadlikult “lahtiseks”, et õpitu püsiks kauem. Seega, Zeigarniku efekt aitab mõista, kuidas meie aju töötab – ja kuidas seda targalt suunata.

Vaata üle ka meie teadusetendused, kus saab kogeda põnevaid illusioone ja trikke, mis panevad su aju tööle ja tekitavad sinus Zeigarniku efekti. Lisaks võid lähemalt uurida ka meie tõhusa õppimise töötoa kohta, kus tutvustatakse mõningaid Zeigarniku efekti rakendusi õppimisel!

Psühhobussi teenused

allikad

Masicampo, E. J., & Baumeister, R. F. (2011). Consider it done! Plan making can eliminate the cognitive effects of unfulfilled goals. Journal of personality and social psychology, 101(4), 667. https://users.wfu.edu/masicaej/MasicampoBaumeister2011JPSP.pdf

Nickerson, C. (2025, April 19). Zeigarnik Effect Examples in Psychology. Simply Psychology. https://www.simplypsychology.org/zeigarnik-effect.html

Zeigarnik, B. (1938). On finished and unfinished tasks. A source book of Gestalt psychology (pp. 300–314). https://www.codeblab.com/wp-content/uploads/2009/12/On-Finished-and-Unfinished-Tasks.pdf