Ilmselt me kõik oleme kunagi mõne sõbra või pereliikmega vaielnud mõne objekti värvi üle. Värvinägemine ei olegi kõigil identne ning erinevused tulenevad silma bioloogiast, ajust ja isegi keelest. Päris levinud on ka värvinägemise häired – värvipimedaid on kokku ligikaudu 300 miljonit. Teadlikkus värvipimedusest on sageli madal ja värvipimedus võib olla valesti mõistetud, mistõttu vaatame lähemalt mõningaid fakte värvipimeduse kohta, mida oleks kasulik ja huvitav teada. „Värv

Oled sa kunagi märganud, kuidas pärast looduses jalutamist on pea selgem ja meeleolu helgem? Ilmad lähevad järjest paremaks ning suvi on peagi käes. Suveks plaane tehes tasub kaasata enda plaanidesse võimalikult palju loodust ja rohelust, sest uuringud on näidanud, et looduses viibimine tõepoolest (ilmselt mitte väga üllatavalt) suurendab üldist heaolu. Looduses viibimisel on rahustav ja maandav efekt, mistõttu väheneb stress ja paraneb tähelepanu. Seega tasub loodust kaasata

Mõned uskumused aju, tähelepanu ja mälu kohta on nii levinud, et tunduvad peaaegu iseenesestmõistetavad. Paljud levinud väited aga ei vasta tõele. Müüdid võivad kõlada ahvatlevalt, sest need pakuvad lihtsaid vastuseid keerulistele küsimustele. Aga just siin peitubki probleem: aju ei ole lihtne. Selles postituses vaatame mõnda levinud müüti lähemalt ja küsime, mida teadus nende kohta tegelikult ütleb. Enne aga üks oluline märkus: müüte ei tasu tavaliselt liiga detailselt ega v

Meile meeldib uskuda, et parimad ideed sünnivad üksi mõeldes. Aga päriselus toimivad asjad tihti teisiti: üksi mõeldes kipume oma esimest mõtet iga hinna eest kaitsma, grupis aga võib hea arutelu selle idee kas tugevamaks muuta või hoopis ümber lükata. Hugo Mercieri käsitlus arutlemisest pakub sellele väga huvitava seletuse. Tema põhiidee on lihtne, aga veidi ebamugav: inimesed pole loodud arutlema üksi tõe leidmiseks, vaid hoopis selleks, et esitada põhjendusi, veenda teisi

Võib-olla oled isegi kogenud olukorda, kus arutad kellegagi ühiseid mälestusi ja avastad ühel hetkel, et mäletate sama sündmust täiesti erinevalt. Võib-olla oled olnud oma versioonis nii kindel, et oled seda tuliselt kaitsnud, kuid hiljem on selgunud, et su mälestus ei pidanudki päriselt paika. Minul kui artikli autoril on seda juhtunud ja ma olin tõesti üllatunud, kui sain aru, et see, mida mäletasin, ei olnudki õige. See paneb küsima: kui usaldusväärne meie mälu üldse on? M