Kujuta ette, et riik ütleb: “Alla 16-aastane? Sotsiaalmeediasse ei saa.” Austraalias just nii juhtus ning praegu kaalutakse ka Suurbritannias sarnase lähenemise võimalust. Need otsused sünnivad suures plaanis, aga nende põhjendus on tuttav paljudele meist: sotsiaalmeedia võib väsitada, ärevust üles kruvida, und rikkuda ja tähelepanu killustada. Samas elavad paljud meist hommikul voodis ja õhtul diivanil – telefon käes. Detox ei ole “kas keeld või vabadus”, vaid hoopis kolmas

Ilmselt me kõik teame, et uusaastalubadusi on lihtsam anda kui täita. Sama kehtib ka ükskõik milliste eesmärkide seadmisega. Vaata ka: Miks uusaastalubadused ei tööta ja mida nende asemel teha?  Kuna aasta esimene kuu on juba poole peale jõudnud ja esimene eesmärkide ja lubaduste täitmise entusiasm on hakanud “ära vajuma”, siis vaatame, kuidas hoida motivatsiooni üleval, et jõuaksime edukalt järgmisesse aastasse.  Nagu on öelnud USA endine jalgpallur Tom Brady: “Ma ei tulnud

Kui sa oled kunagi proovinud eksamiks õppida, kuid ära väsinud ja hoopis telefoni kätte võtnud või end trenni jaoks valmis pannud ja lõpuks ikkagi diivanile vajunud, siis hea uudis: sa ei ole moraalselt nõrk, sul on lihtsalt laisk aju. Ja see “laiskus” ei ole tegelikult viga, vaid evolutsiooniline geniaalsus. Aju energiakasutus: 2% massi, 20% energiast Moodustades ainult umbes 2% meie kehakaalust, kulutab aju puhkeolekus ligi viiendiku kogu keha energiast. Seega, tegemist on

Ilmselt oleme me kõik kogenud hetki, mil vaatame huviga mingit sarja ja siis see osa lõppeb kõige põnevama koha pealt ära (inglise keeles kutsutakse sellist lõppu cliffhangeriks ). Selline olukord võib tekitada frustratsiooni ja ootusärevust. Samal öösel proovime magama jääda, kuid meie aju ei anna meile rahu – hakkame mõtlema selle peale, mis sarjas edasi võiks juhtuda. Sama efekt töötab ka erinevate illusioonide ja mustkunsti trikkidega, millest me päris täpselt aru ei saa

Igapäevaelus tuleb tihti ette korraga palju kohustusi ja ülesandeid ning vahel pole võimalik kõike kohe ette ära teha. Sellistel juhtudel võib paraku tekkida vajadus ülesannetega tegelemist edasi lükata ning inimesed tunnevad tihti asju edasi lükates süütunnet. Samas teavad mõned meist, et nad kipuvad asju “viimasele minutile” lükkama, kuna just see ajasurve teeb nende tööprotsessi efektiivsemaks ja pakub motivatsiooni. Meile on ühiskonna poolt sisendatud, et prokrastineerimi