Igapäevaelus tuleb tihti ette korraga palju kohustusi ja ülesandeid ning vahel pole võimalik kõike kohe ette ära teha. Sellistel juhtudel võib paraku tekkida vajadus ülesannetega tegelemist edasi lükata ning inimesed tunnevad tihti asju edasi lükates süütunnet. Samas teavad mõned meist, et nad kipuvad asju “viimasele minutile” lükkama, kuna just see ajasurve teeb nende tööprotsessi efektiivsemaks ja pakub motivatsiooni. Meile on ühiskonna poolt sisendatud, et prokrastineerimi

Peagi on käes jõuluaeg. Jõulud on see aeg, mil võiksime olla tänulikud oma elu ja lähedaste üle. Öeldakse ju, et tänulikkus on “õnne võti”. Sotsiaalmeedia jälgimine võib samas tänulikkuse praktiseerimist raskendada – inimestena on meil kalduvus end teistega võrrelda. Kui näeme Instagramis, kui toredad ja idüllilised on teiste jõulud, võib see meis kadedust tekitada ja meie jõulurõõmu rikkuda. Sotsiaalse võrdluse teooria Festingeri sotsiaalse võrdluse teooria  väidab, et inime

Konfliktid on suhete loomulik osa – mitte erand, vaid paratamatus. Kuna konfliktid on igapäevaelu osa ning mõjutavad meile tähtsaid suhteid, siis on kasulik teada ja rakendada konfliktilahenduse võtteid. Küsimus ei peaks olema  “kuidas konflikte vältida?”, vaid kuidas neid targalt juhtida. Mis asi see “konflikt” tegelikult on? Konflikt tekib siis, kui inimesed tajuvad vastuolulisi eesmärke  või tunnevad, et keegi segab neid eesmärgini jõudmast . Konflikt on dünaamiline protse

Kas oled kogenud, kuidas negatiivsed mõtted peas keerlevad ning ei taha sulle rahu anda? Ülemõtlemine on kurnav ning ei lase sul...

Kui rääkida õppeprotsessist, siis omistatakse  unustamisele sageli negatiivne tähendus. Tegelikult võib unustamine õppimist hoopis...