Kognitiivne dissonants: traditsioonide hoidja ja “ajuplahvatuste” tekitaja

Kognitiivne dissonants on huvitav psühholoogiline nähtus, mis iseloomustab “kokkupõrget” meie uskumuste, hoiakute ja tegude vahel (vaata ka Miks inimesed usuvad vandenõudesse?). Sellest tulenev pinge sunnib meid vastuolu vähendama: kas muutes oma käitumist, muutes oma arvamust või leides vastuolule õigustuse. Kognitiivne dissonants selgitab ära, miks jätkatakse vanu traditsioone (nt kadripäev) ning omistatakse neile uued põhjendused, kuigi kommete algsed põhjused ei pruugi olla tänapäeval niivõrd usutavad. Lisaks selgitab antud nähtus ära, miks ootustega vastuolus olevad meelelahutuslikud katsed tekitavad suure vau-efekti (“ajuplahvatuse”), mis võimaldab meil õppida ning enda varasemaid uskumusi ja hoiakuid muuta. Seega on traditsioonid ja “ajuplahvatused” kognitiivse dissonantsi kaks võimalikku väljendusviisi.
Sild traditsioonideni: tähenduse ümbermõtestamine
Peagi on kätte jõudmas kadripäev. Vanasti käisid maskeeritud sandid perest peresse laulmas, tantsimas ja talule järgmiseks majandusaastaks õnne soovimas. Komme kasvas välja hingedeaja kujutlusest, et pimedal sügisajal tulevad külla teise ilma hinged. Tänapäeval me seda sõna-sõnalt ei usu, aga komme ei kadunud, vaid sai uue põhjenduse: identiteet, kogukond, meie oma traditsioon vastukaaluks halloweenile. Kognitiivse dissonantsi mõistes muutsime ära põhjenduse käitumisele, selle asemel et käitumist muuta.
Viimasel ajal on ühiskonnas palju kõneainet pälvinud mure seoses võõramaiste kommete järgimisega Eestis. Kardetakse, et eestipärased traditsioonid asenduvad võõramaistega. Võib tekkida niinimetatud halloweeni-dissonants. “Pean eesti kombeid tähtsaks, aga mu laps käib komm-või-pommitamas” on äratuntav argine dilemma, mille erinevaid lahendusi (õigustamine, mõlema tähistamine, ühe pisendamine) võime kõik enda isiklikus elus märgata.
Õppimine läbi “ajuplahvatuste”
Vastuolu ei pea olema ainult ebamugav. On leitud, et inimesed õpivad keerulist materjali paremini just siis, kui neile esitatakse vastukäivat infot ja see neid päriselt segadusse ajab. Selle eelduseks on loomulikult, et segadus saab lõpuks lahenduse. Psühhobussi kavades võib kohata mitmeid põnevaid katseid, mis ajavad hetkeks segadusse (“oot, mis?”), kuid millele järgneb koheselt selgitus. Näiteks võib tekkida segadus mõne illusiooniga (“kuidas see võimalik on?”), kuna see ei vasta meie uskumustele. Läbi katse selgituse saame õppida ja enda varasemaid uskumusi kohandada.
Kognitiivne dissonants ei ole pelgalt viga meie mõtlemises, vaid ka jõud, mis aitab meil kohaneda. Tänu sellele saavad vanad kombed uue tähenduse ja püsivad elus ka siis, kui nende algne põhjendus on ajale jalgu jäänud. Sama vastuolutunne teeb meid uudishimulikuks: kui miski ei klapi sellega, mida arvasime teadvat, tahame aru saada, miks. Nii et kui mõni Psühhobussi katse sind hetkeks sõnatuks jätab, tasub seda väikest “oot, mis?” tunnet nautida, sest just sellest algab õppimine.
Lõpetuseks lühike eneserefleksioon teema kinnistamiseks:
Mõtle ühele kombele (või harjumusele), mida igal aastal (või igapäevaselt) järgid.
Sõnasta põhjus, miks sa seda teed.
Küsi endalt, kas see on sama põhjus, miks sa sellega kunagi alustasid.
Kui oled huvitatud “ajuplahvatuse” kogemisest, sobib selleks kõige paremini Psühhobussi meelelahutuslik teadusetendus!
ALLIKAD
D’Mello, S., Lehman, B., Pekrun, R., & Graesser, A. (2014). Confusion can be beneficial for learning. Learning and Instruction, 29, 153–170. https://doi.org/10.1016/j.learninstruc.2012.05.003
Festinger, L. (1957). A theory of cognitive dissonance. Stanford University Press.
Punamäe, O. M. (2020, 9. november). Tartu mardisandid jagasid linlastele õnne. ERR. https://www.err.ee/1157082/tartu-mardisandid-jagasid-linlastele-onne
Sikk, R. (2018, 7. november). E-sandiriigi edu oleneb igast sandisõbrast. ERR. https://www.err.ee/875223/rein-sikk-e-sandiriigi-edu-oleneb-igast-sandisobrast
Särg, T. (s.a.). Estonian folk calendar. Eesti Kirjandusmuuseum. https://www.folklore.ee/~taive/Estonian_folklore/folk_calendar.doc
.png)




Comments