uusasastalubadused_tekstita_blogisse.jpg

Miks inimesed usuvad vandenõudesse?

Kas Elvis, Kennedy, 2Pac ja Hitler on tegelikult elus? Kes on tegelikult leviva koroonaviiruse taga? Need ja mitmed muud intrigeerivad küsimused maailma sündmuste kohta on vandenõuteoreetikutelt leidnud lausa jahmatavaid selgitusi, näiteks, et maailma kontrollivad reptiilsed humanoidid, kes suudavad võtta inimkuju. Taolistesse teooriatesse uskujaid on palju, näiteks ühe uuringu järgi usuvad USAs hinnanguliselt pooled inimesed vähemalt üht vandenõud.

Pilt: Unsplash.


Ohtlikud uskumused

2014. aastal laastas Guinead, Libeeriat ja Sierra Leonet surmav Ebola viirus. Haiguse kõrval hakkasid aga levima ka mitmed vandenõuteooriad, näiteks et haiguse lõid ravimifirmad, kelle eesmärk oli teenida hiljem kasumit Ebola ravimi pealt. Kardeti ka seda, et arstid, tervishoiuorganisatsioonid ja teised, kes üritasid haiguse levikule piiri panna, aitasid teadlikult hoopis kaasa selle levitamisele. Taolised uskumused muutsid veel keerulisemaks niigi raske situatsiooni, kus tuli võimalikult ruttu peatada kohutava haiguse epideemia.


Miks vandenõuteooriad tekivad?

Vandenõuteoreetikuid on lihtne hukka mõista, kuid selle tagajärg on heal juhul vandenõuteoreetiku õlakehitus, halvemal juhul anname omalt poolt panuse “meiesuguste” inimeste mõtteliseks eraldamiseks “neist teistest” ja suurendame niiviisi ühiskonna lõhestatust. Ehk on parem mõte proovida mõista, millised mõtlemise ja tajumise mehhanismid vandenõuteooriate tekkeks soodsa pinnase annavad ning kas kuidagi oleks võimalik soodustada olukorda, kus vandenõusid usutaks vähem.


Usaldamatus ja tajutud distants valitsevast eliidist

Kujutle end olukorda, kus poliitikud on korrumpeerunud,  ärijuhid tahavad vaid nahka üle kõrvade tõmmata ja teadlase jutt on ähmane, mille põhjal sa ühtegi konkreetset sammu enda elu parandamiseks rakendada ei saa. Sealjuures näivad just need ühiskonnagrupid nautivat enim võimu, raha ja intellektuaalset staatust. Siit ei olegi väga kaugel mõte,  et tegu on ühe suure kokkumänguga.

Mida rohkem on ühiskonnas pingeid, korruptsiooni ning varjamist, seda lihtsamalt levivad vandenõuteooriad. Psühholoog Avo-Rein Tereping tõi Novaatoris näiteks Venemaa, kus võib-olla just valitsevate sotsiaalsete ja majanduslike pingete tõttu on väga populaarsed mitmetes telekanalites jooksvad saated, mis erinevaid vandenõuteooriaid lahkavad.


Suurtel ja olulistel sündmustel suured ja olulised põhjused

Inimesed eeldavad enamasti, et sündmuste põhjused ja tagajärjed on omavahel proportsioonis. Suurt hulka inimesi mõjutava või suuri kannatusi põhjustava sündmuse puhul tundub ebatõenäoline, et selle võis põhjustada mingi lihtne viga või õnnetus. Näiteks 11. septembri terrorirünnak New Yorgile oli väga traumaatiline sündmus ning võib tunduda ebatõenäoline, et terroristid suutsid üle kavaldada võimsa USA. Riigi laiapõhjaline plaan lavastada terrorirünnak, et tungida Lähis-Itta näib palju mastaapsem ja läbimõeldum ning justkui sobivam niivõrd suure sündmuse põhjendamiseks. 


Uskumus sündmuse tõenäosusesse

Kui mingi sündmuse toimumise tõenäosust peetakse madalaks, tunduvad müstilisemad seletused tõenäolisemad. Ühe 2018. aastal läbi viidud eksperimentide seeria käigus anti osalejatele erinevaid sündmuse toimumise tõenäosusi. Ühes variandis oli kuulsa isiku infarkti suremise tõenäosuseks toodud 95%, teises hoopis 25%. Seejärel pakkusid uurijad juhtumi põhjenduseks vandenõuteooria, mida katseisikud toetasid rohkem neil juhtudel, kus juhtumi tõenäosus oli madal.


Kognitiivne dissonants

Ka mitmed kognitiivsed kalded ja mõttevead võivad anda aluse vandenõuteooriatesse uskumiseks: kognitiivse dissonantsi vältimiseks soovime uskuda rohkem infosse, mis meie varasemate hoiakute ja teadmistega paremini kokku läheb ning ignoreerima või kahtlema infos, mis meie enda arvamusega vastuollu läheb.

Avo-Rein Tereping toob siin hea näite Eesti Ekspressi loost “Rongaisa pihtimus: mul tekkis raha suhtes okserefleks”, kus pereisa hakkas uskuma pangandusega seotud vandenõuteooriaid ning lõpetas pangale laenu tagasimaksmise, kuigi oli pangale võlgu ning pärast töölt lahkumist ei suutnud enam laenu tagasi maksta.


Kui vandenõuteooriast saab tõde

Vandenõuteooriate levimisele aitab kaasa ka see, et mõned vandenõuteooriad on tõepoolest osutunud tõeks. 1965. aastal raporteeris USA president Johnson, et Põhja-Vietnam korraldas USA vastu rünnaku, millele USA reageeris, lastes põhja vähemalt kaks Vietnami sõjalaeva. Tegelikkuses ei toimunud mingisugust rünnakut ning USA ründas fantoomsihtmärke. Juhtumit kasutas USA valitsus aga õigustuseks, et minna edasi ning süvendada sõjategevust Vietnamis. Juhtum tuli välja USA Riikliku Julgelekuagentuuri arhiividest.

Enamikke vandenõuteooriaid siiski sama saatus ees ei oota ning need jäävad teooriateks. Üks vandenõuteooriate omadusi on tihti see, et neid pole võimalik ümber lükata.  Näiteks kui teadlased toovad välja, et 5G ei saa kuidagi olla koroonaviiruse leviku põhjustajaks, võivad vandenõuteoreetikud viidata sellele, et teadlased on kellegi poolt kinni makstud või mõjutatud.


Kuidas vandenõudesse uskumist vähendada?

Lisaks eelnevalt loetule on kontrollitunne üks oluline faktor, mille puudumine võib anda viljaka pinnase vandenõuteooritasse uskumisele. Ühes uuringus näidati, et suurendades katseisikute kontrollitunnet usuti vähem vandenõuteoreetilisi selgitusi erinevatele juhtumitele.

Autorid tõid välja, et kui inimesi julgustada liikuma enda eesmärkide poole, võttes selleks ette konkreetseid samme, õpib inimene nägema enda tegevuses põhjus-tagajärg seoseid. See omakorda vähendab abituse tunnet ning suurendab arusaama, et meil on kontroll meie enda saatuse üle ning et hakkame kahtlema arusaamad, et meid ümbritsev ebaõiglus on pettus ja kokkumäng. Veel lugemist: How to Talk to Someone Who Refuses to Accept Reality, According to Behavioral Science: https://www.inc.com/jessica-stillman/a-behavioral-scientist-explains-how-to-deal-with-people-who-believe-things-that-are-just-not-true.html

© 2020 by Psühhobuss

+372 5563 3279