Meile meeldib uskuda, et parimad ideed sünnivad üksi mõeldes. Aga päriselus toimivad asjad tihti teisiti: üksi mõeldes kipume oma esimest mõtet iga hinna eest kaitsma, grupis aga võib hea arutelu selle idee kas tugevamaks muuta või hoopis ümber lükata. Hugo Mercieri käsitlus arutlemisest pakub sellele väga huvitava seletuse. Tema põhiidee on lihtne, aga veidi ebamugav: inimesed pole loodud arutlema üksi tõe leidmiseks, vaid hoopis selleks, et esitada põhjendusi, veenda teisi

Vaikselt on lähenemas kevadine eksamiperiood. Juba aprillis on esimesed põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid. Mäletan omast kogemusest, et võib tunduda, justkui oleneks nendest eksamitest terve ülejäänud elukäik. Lõpueksameid tajutakse sageli väga-väga olulistena ning seega on ka loomulik, et kõrge pinge ja ärevus on peal. Siinkohal tasub mainida, et kuigi see postitus keskendub eelkõige eksamiärevusega toimetulekule, on need teadmised ja soovitused (tegelikult) üldistatavad

Ilmselt oleme me kõik kogenud hetki, mil vaatame huviga mingit sarja ja siis see osa lõppeb kõige põnevama koha pealt ära (inglise keeles kutsutakse sellist lõppu cliffhangeriks ). Selline olukord võib tekitada frustratsiooni ja ootusärevust. Samal öösel proovime magama jääda, kuid meie aju ei anna meile rahu – hakkame mõtlema selle peale, mis sarjas edasi võiks juhtuda. Sama efekt töötab ka erinevate illusioonide ja mustkunsti trikkidega, millest me päris täpselt aru ei saa

Igapäevaelus tuleb tihti ette korraga palju kohustusi ja ülesandeid ning vahel pole võimalik kõike kohe ette ära teha. Sellistel juhtudel võib paraku tekkida vajadus ülesannetega tegelemist edasi lükata ning inimesed tunnevad tihti asju edasi lükates süütunnet. Samas teavad mõned meist, et nad kipuvad asju “viimasele minutile” lükkama, kuna just see ajasurve teeb nende tööprotsessi efektiivsemaks ja pakub motivatsiooni. Meile on ühiskonna poolt sisendatud, et prokrastineerimi

Kui rääkida õppeprotsessist, siis omistatakse  unustamisele sageli negatiivne tähendus. Tegelikult võib unustamine õppimist hoopis...

Kas oled varem eksamil proovinud hädasti meenutada materjali, mida õppisid passiivselt korrates ja läbi lugedes? Või õpid hetkel võõrkeelt, aga sõnad ja nende tähendused ei taha kuidagi meelde jääda? Või on sul tulemas tähtis kõne, mille pead peast esitama? Või soovid lihtsalt infot tõhusamalt meelde jätta? Proovi järgnevalt väljatoodud mnemotehnikaid ning avasta nende seast endale sobivad, et viia õppimine täiesti uuele tasemele!