Eksamiärevus: mida teha, kui ärevus röövib teadmised

Vaikselt on lähenemas kevadine eksamiperiood. Juba aprillis on esimesed põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid. Mäletan omast kogemusest, et võib tunduda, justkui oleneks nendest eksamitest terve ülejäänud elukäik. Lõpueksameid tajutakse sageli väga-väga olulistena ning seega on ka loomulik, et kõrge pinge ja ärevus on peal. Siinkohal tasub mainida, et kuigi see postitus keskendub eelkõige eksamiärevusega toimetulekule, on need teadmised ja soovitused (tegelikult) üldistatavad paljudele erinevatele sooritusolukordadele – äkki on sul tulemas hoopis tähtis esinemine või spordivõistlus? Kuidas käituda ärevuse korral ja mida täpsemalt teha, et sinu ärevus ei varjutaks sooritust/teadmisi?

„Edu ei ole lõplik, ebaõnnestumine ei ole saatuslik: loeb julgus edasi minna.” ("Success is not final, failure is not fatal: it is the courage to continue that counts.") ― Endine Suurbritannia peaminister Winston Churchill

Keskendu asjadele, mida saad kontrollida

Selleks, et kasutada enda väärtuslikku energiat kõige efektiivsemalt, võiks eksamite puhul keskenduda ainult nendele aspektidele, mida saab kontrollida. Me ei saa kontrollida ega täpselt ette näha, millised ülesanded eksamisse tulevad. Me saame aga luua enda jaoks selgust, otsides infot eksami korralduse ja eksami näidiste kohta. Kindlasti tuleb kasuks näidiseksamite läbitegemine ja enda vigade analüüsimine. Võib olla kasu ka varasemate eksamiteemade analüüsimisest. 

Mind näiteks aitas eesti keele riigieksami puhul see, et analüüsisin, mis kategooriatesse varasemad kirjanditeemad olid peamiselt langenud ning lugesin teadlikult kirjandust ja otsisin tsitaate, mis läksid kokku nende kategooriatega.

Kasuta enesetestimist

Nagu me õppimise psühholoogiast teame, siis üks efektiivsemaid viise õppimiseks ja soorituse tõstmiseks on testida ennast oludes, mis sarnanevad päris sooritusolukorrale. Enesetestimine eeldab muidugi, et oled eksamimaterjalid piisavas mahus omandanud, et saaksid ennast testida. Kui tundub, et kohe mitte midagi ei tea, siis tasub enne enesetestimist materjalidega tutvuda ja need endale selgeks teha. Algul võib proovida enesetestimist enda märkmete abiga ning seejärel liikuda iseseisva enesetestimise juurde.

Soovitused enesetestimiseks:

• Järgi päris eksami ajalist korraldust 

Nt: sisesta taimerisse aeg, mis on antud eksami sooritamiseks; kui eksami osade vahel on

pausid, siis kasuta neid pause

• Kasuta ainult neid töövahendeid, mida võid eksamil kasutada (pastakas, kalkulaator, harilik pliiats jms)

Nt: proovi enesetestimise ajal kõrvalisi materjale (k.a. telefon/arvuti) mitte kasutada

• Kujuta ette, et oled päris eksamil ja anna endast parim

• Kasuta ülesannete kontrollimisel võimalusel eksami hindamissüsteemi (vaata näidisülesannete lahenduskäike ja hindamist)

Kasuta enesetestimise olukorda justkui eksami simulatsioonina, sest siis oled sa eksami ajaks selle olukorra ja korraldusega juba veidi harjunud ning see võib suurendada enesekindlust ja vähendada ärevust. Mis ilmselt kõige olulisem – enesetestimine võimaldab sul enne eksamit teada saada, millised on sinu nõrkused. Kui sa tead enda nõrkasid kohti, saad neid enne eksamit lihvida.

Hinga ja puhka

Kui ärevus on üleval, on närvisüsteem sageli “häire-režiimis” ja siis on mõistlik alustada kehast. Eesmärk pole ärevust täielikult ära kaotada, vaid langetada seda nii palju, et sul oleks jälle ligipääs selgele mõtlemisele.

Kiire hingamisvõte (2–3 min): pikem väljahingamine

• Hinga nina kaudu rahulikult sisse.

• Hinga suu kaudu veidi pikemalt välja.

• Korda, püüdes teha iga tsükkel natuke pikemaks kui eelmine.

See on lihtne ja “märkamatu” harjutus, mida saab teha ka eksamipingis.

Puhkus, mis päriselt taastab (mitte “scrollimis-paus”): 

Vali 1–2 madala stimulatsiooniga pausi, mis ei tõsta ärevust taset:

• 5-minutiline jalutuskäik

• Soe jook + rahulik raamat

• Silmad kinni + tähelepanu kehal (õlad, lõualuu, hingamine)

Üldpõhimõte: rahustavad tegevused + enesehool aitavad lõõgastuda.

Kui eksamiärevus lööb välja, on kõige tähtsam meeles pidada: sinu eesmärk ei ole tunda end “täiesti rahulikuna”, vaid saada ärevus piisavalt madalaks, et saaksid kasutada oma teadmisi ja teha järgmise mõistliku sammu. Sellepärast töötavadki tihti kõige paremini lihtsad asjad: keskendumine kontrollitavale, enesetestimine, hingamisharjutused ja päriselt taastavad pausid õppimisest. Ja lõpetuseks: üks eksam (või isegi mitu) ei defineeri sinu väärtust inimesena ega kogu su tulevikku. Eksam mõõdab sooritust konkreetsel päeval, konkreetsetes tingimustes. Sina oled palju rohkem kui üks tulemus!

---

Kui soovid tõhusa õppimise kohta rohkem teada saada, tutvu meie tõhusa õppimise töötoaga!

Tõhusa õppimise töötuba

---

Allikad

Haridus- ja Noorteamet. (n.d.). Riigieksamite läbiviimine: Juhised välisvaatlejale. https://harno.ee/sites/default/files/documents/2022-04/Riigieksamite_juhend_vaatleja.pdf

Haridus- ja Noorteamet. (2025, May 15). Kuidas tulla toime eksamistressiga? Teeviit. https://www.teeviit.ee/kuidas-tulla-toime-eksamistressiga/

Peaasi.ee. (n.d.). Lõdvestusharjutused. https://peaasi.ee/lodvestusharjutused/

Sanctuary Students. (2023, October 19). Inspirational quotes for exams. https://www.sanctuary-students.com/blog/motivation-for-exam-quotes

University of Michigan Medicine. (n.d.). Relaxation skills for anxiety. https://medicine.umich.edu/sites/default/files/content/downloads/Relaxation-Skills-for-Anxiety.pdf