Ilmselt me kõik oleme kunagi mõne sõbra või pereliikmega vaielnud mõne objekti värvi üle. Värvinägemine ei olegi kõigil identne ning erinevused tulenevad silma bioloogiast, ajust ja isegi keelest. Päris levinud on ka värvinägemise häired – värvipimedaid on kokku ligikaudu 300 miljonit. Teadlikkus värvipimedusest on sageli madal ja värvipimedus võib olla valesti mõistetud, mistõttu vaatame lähemalt mõningaid fakte värvipimeduse kohta, mida oleks kasulik ja huvitav teada. „Värv

Oled sa kunagi märganud, kuidas pärast looduses jalutamist on pea selgem ja meeleolu helgem? Ilmad lähevad järjest paremaks ning suvi on peagi käes. Suveks plaane tehes tasub kaasata enda plaanidesse võimalikult palju loodust ja rohelust, sest uuringud on näidanud, et looduses viibimine tõepoolest (ilmselt mitte väga üllatavalt) suurendab üldist heaolu. Looduses viibimisel on rahustav ja maandav efekt, mistõttu väheneb stress ja paraneb tähelepanu. Seega tasub loodust kaasata

Kõik meist on oma elus kohanud inimesi, kelle vaated, arvamused ja hoiakud meie omadega tugevalt vastanduvad. Me elame ajal, mil eriarvamused ei jää enam lihtsalt arvamusteks. Need muutuvad kiiresti hinnanguteks inimese kohta: kas ta on tark või rumal, avatud või kitsarinnaline, “meie” või “nende” poolel. Nii juhtubki, et vestlus, mis algab ühest teemast, lõpeb sageli pingeliselt. Ometi ei pea erimeelsus automaatselt tähendama vaidlust ega vaenulikkust. Uuringud viitavad, et

Vaikselt on lähenemas kevadine eksamiperiood. Juba aprillis on esimesed põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid. Mäletan omast kogemusest, et võib tunduda, justkui oleneks nendest eksamitest terve ülejäänud elukäik. Lõpueksameid tajutakse sageli väga-väga olulistena ning seega on ka loomulik, et kõrge pinge ja ärevus on peal. Siinkohal tasub mainida, et kuigi see postitus keskendub eelkõige eksamiärevusega toimetulekule, on need teadmised ja soovitused (tegelikult) üldistatavad

Sõbrapäev/valentinipäev on kohe tulemas. See päev paneb meid tihti mõtlema suurtele žestidele: lilled, kingitused, “midagi erilist”. Aga suhteid ei hoia enamasti koos suured hetked – vaid see, kas me märkame üksteist argipäevas, kui keegi kuulab, aitab, hoolib. Hea muutub suhetes tihti kiiresti nähtamatuks ja “ta niikuinii teeb” hakkab tasapisi asendama tänulikkust. Valentinipäev on ideaalne hetk muutusega alustamiseks. Üks lihtne lause – siiralt öeldud “aitäh” – ei ole pelga

Kujuta ette, et riik ütleb: “Alla 16-aastane? Sotsiaalmeediasse ei saa.” Austraalias just nii juhtus ning praegu kaalutakse ka Suurbritannias sarnase lähenemise võimalust. Need otsused sünnivad suures plaanis, aga nende põhjendus on tuttav paljudele meist: sotsiaalmeedia võib väsitada, ärevust üles kruvida, und rikkuda ja tähelepanu killustada. Samas elavad paljud meist hommikul voodis ja õhtul diivanil – telefon käes. Detox ei ole “kas keeld või vabadus”, vaid hoopis kolmas

Peagi on käes jõuluaeg. Jõulud on see aeg, mil võiksime olla tänulikud oma elu ja lähedaste üle. Öeldakse ju, et tänulikkus on “õnne võti”. Sotsiaalmeedia jälgimine võib samas tänulikkuse praktiseerimist raskendada – inimestena on meil kalduvus end teistega võrrelda. Kui näeme Instagramis, kui toredad ja idüllilised on teiste jõulud, võib see meis kadedust tekitada ja meie jõulurõõmu rikkuda. Sotsiaalse võrdluse teooria Festingeri sotsiaalse võrdluse teooria väidab, et inime

Kas oled kogenud, kuidas negatiivsed mõtted peas keerlevad ning ei taha sulle rahu anda? Ülemõtlemine on kurnav ning ei lase sul...

Harvardi ülikooli uuring leidis, et suur osa inimestest veedab umbes 47% ärkveloleku tundidest mõeldes millelegi muule, kui hetkel...