Hetkes kohal: praktilised sammud teadveloleku praktiseerimiseks

Harvardi ülikooli uuring leidis, et suur osa inimestest veedab umbes 47% ärkveloleku tundidest mõeldes millelegi muule, kui hetkel toimuvale. See tähendab, et enamik meist elab hetkes vaid 53% oma ärkvel oldud ajast! Sama uuring leidis ka, et meie heaolu ennustab paremini see, kui tihti meie mõtted olevikust lahkuvad ja kuhu need kipuvad minema, kui tegevused, millega me tegeleme. Kas tahaksid tõsta enda üldist heaolu? Kui jah, siis siit leiad lihtsad ja praktilised harjutused, millega alustada.

1. Mis on teadvelolek?

Lihtsustatult öeldes on teadvelolek tahtlik ja teadlik hetkes olemine – oskus pöörata lahkelt ja uudishimulikult tähelepanu sellele, mis toimub meie sees ja meie ümber, ilma hinnanguid andmata. 

Samas on see palju enamat kui lihtsalt tähelepanu suunamine. Teadvelolek aitab meil märgata harjumusi, mis sageli toovad kaasa stressi ja rahulolematust – näiteks kalduvust end pidevalt kritiseerida, anda kiireid hinnanguid või igat olukorda kontrollida. 

Kui õpime neid mustreid ära tundma, saame hakata neid ka muutma. Nii toetab teadvelolek avatumalt ja vastuvõtlikumalt elamist, aitab võtta elu rahulikumalt ning soodustab valmisolekut muutusteks.

Teadvelolekust võib mõelda ka kui vaimsest trennist. Me kõik ju teame, et füüsiline trenn on meie tervisele kasulik, aga sama kehtib ka vaimse trenni kohta. Järgnevalt astumegi “vaimsesse jõusaali”, et omandada mõned lihtsad harjutused teadveloleku teekonna alustamiseks.

2. Teadveloleku praktiseerimine

Teadveloleku harjutused koosnevad lihtsustatult kolmest sammust:

1. Too enda tähelepanu valitud aistingule. 

2. Märka, kui tähelepanu on hajunud. 

3. Too tähelepanu tagasi aistingu juurde.

NB! Teine samm on paljude inimeste jaoks komistuskiviks. Nende mõtted uitavad ja nad mõtlevad: „Oh ei, ma tegin vea! Ma kaotasin keskendumisvõime.” Siinkohal on oluline mõista, et tähelepanu hajumine ei tähenda läbikukkumist. Tegelikult on see kogu protsessi efektiivsuse seisukohalt ülioluline. Kui meie mõtted ei hajuks esimeselt sammult eemale, poleks meil võimalust harjutada tähelepanu ekslemise äratundmist (teine ​​samm) ja tähelepanu tagasi toomist (kolmas samm). Ja just kõiki samme koos harjutades arendame oma oskust elada teadlikult.

Eelnevat lugedes võite mõelda: “See tundub nagu kasulik harjumus küll, aga mul lihtsalt ei ole sellise harjumuse rakendamiseks piisavalt vaba aega.” Tegelikult saab teadveloleku harjutusi integreerida lihtsasti enda igapäevaellu, kasutades juba olemasolevaid harjumusi. Nii tehes ei võta need harjutused teilt palju aega ära. 

Järgnevalt on välja toodud mõned levinud igapäevased harjumused, mida saab kasutada teadveloleku praktiseerimiseks:

Hingamine: Leia paar minutit, et lihtsalt hingata. Vali harjutuseks üks või mitu aistingut, millele harjutuse ajal keskenduda - pane tähele, kuidas õhk ninasõõrmetesse siseneb ja väljub, kuidas rind või kõht kergelt liigub. Kui mõtted uitavad, too tähelepanu sõbralikult tagasi hingamise juurde.

Söömine: Tavaliselt kipume toitu lihtsalt “alla kugistama”. Proovi süüa aeglaselt ja teadlikult – märka toidu lõhna, maitset ja tekstuuri. Iga amps on võimalus kogeda hetke. Märka, kui tähelepanu on hajunud ja too see söömise juurde tagasi.

Kõndimine: Ka tavalise jalutuskäigu võib muuta teadveloleku harjutuseks. Pane tähele samme, jalgade kontakti maaga, ümbritsevaid helisid ja lõhnu. Ära kiirusta. Kui mõte on läinud uitama, too tähelepanu tagasi kõndimisega seotud aistingute juurde.

Hammaste pesu: See igapäevane rutiin on ideaalne hetk kohaloluks. Keskendu hambaharja liikumisele, harjamisest tekkivale helile, hambapasta maitsele või vahule suus. Märka, kui mõtted tahavad mujale minna – ja too need tagasi.

Loodan, et loetu andis sulle vajaliku motivatsiooni teadveloleku praktiseerimise alustamiseks! Kui teadveloleku harjutused pakuvad sulle huvi, siis soovitan äppi “Vaikuseminutid”, kust leiab mitmekesiseid ja praktilisi harjutusi.

---

Kui sind huvitavad heaolu ja vaimne tervis, siis soovitan veel tutvuda ka meie vaimse tervise töötoaga!

Vaimse tervise töötuba

---

Allikad

Bradt, S. (2010, November 11). Wandering mind not a happy mind. Harvard Gazette. https://news.harvard.edu/gazette/story/2010/11/wandering-mind-not-a-happy-mind/

Cameron, L. J. (2018). The mindful day: Practical ways to find focus, calm, and joy from morning to evening. National Geographic.

Smalley, S. L., & Winston, D. (2010). Fully present: The science, art, and practice of mindfulness. Da Capo Lifelong Books.

Thubten, G. (2019). A monk’s guide to happiness: Meditation in the 21st century. Yellow Kite.