Müüdid aju, tähelepanu ja mälu kohta: mida teadus tegelikult ütleb?

Mõned uskumused aju, tähelepanu ja mälu kohta on nii levinud, et tunduvad peaaegu iseenesestmõistetavad. Paljud levinud väited aga ei vasta tõele. Müüdid võivad kõlada ahvatlevalt, sest need pakuvad lihtsaid vastuseid keerulistele küsimustele. Aga just siin peitubki probleem: aju ei ole lihtne. Selles postituses vaatame mõnda levinud müüti lähemalt ja küsime, mida teadus nende kohta tegelikult ütleb. Enne aga üks oluline märkus: müüte ei tasu tavaliselt liiga detailselt ega värvikalt lahti seletada. Põhjus on lihtne – tuttavaks muutuv väide kipub meelde jääma, ja hiljem võib aju mäletada just müüti ennast, mitte selle ümberlükkamist. Seepärast ei keskendu me siin sellele, mida need müüdid täpselt väidavad, vaid hoopis sellele, kus nad eksivad ja mida uuringud näitavad. Mitte selleks, et võtta ära põnevad lood aju kohta, vaid selleks, et asendada need millegi veel huvitavamaga: sellega, kuidas inimese mõistus päriselt töötab.

Kas me jaotume vasaku ja parema ajupoolkera inimesteks?

Kui me oleks ainult ühe ajupoolkera inimesed, siis poleks teist vaja. Seega vastus on: ei – meil läheb vaja kogu aju. Ajus on küll vasaku ja parema poolkera vahel mõningaid erinevusi, kuid sellest ei järeldu, et inimesed jaguneksid püsivalt kaheks selgeks mõtlemis- või isiksusetüübiks. Uuringud näitavad, et ajupoolkerade erinevused ilmnevad peamiselt kindlates ülesannetes, kuid keeruline mõtlemine toimub tavaliselt mõlema poolkera koostöös. Näiteks kõne puhul töötavad mõlemad ajupoolkerad koos: vasak poolkera on tavaliselt rohkem seotud sõnade ja grammatika mõistmisega, parem aga aitab rohkem tajuda hääletooni ja emotsiooni. 

Lühike vastus:

Mõned ajufunktsioonid on tõesti teatud määral rohkem koondunud ühele või teisele ajupoolkerale, kuid mitte sajaprotsendiliselt: inimese mõtlemist, loovust või õppimist ei saa taandada ühele ajupoolkerale.

Kas rööprähklemine teeb meid tõhusamaks?

See, mida igapäevaselt nimetatakse rööprähklemiseks ehk multitasking’uks, tähendab paljudes olukordades tegelikult kiiret ümberlülitumist eri ülesannete vahel. Kognitiivse kontrolli uurimine näitab, et ülesande hoidmine fookuses ja teisele ülesandele lülitumine on mõlemad kulukad protsessid. Seetõttu kaasnevad ümberlülitumisega sageli ajakadu, suurem veaoht ja pealiskaudsem töötlus, eriti kui mõlemad tegevused nõuavad korraga tähelepanu. Värsked ülevaated käsitlevad rööprähklemist kui ümberlülitumise (task-switching) ja kognitiivse paindlikkuse kompromissi, mitte kui efektiivsuse tõstjat. 

Lühike vastus:

Inimene võib olla paindlik, kuid paindlikkus ei tähenda, et mitut asja korraga tehes muutuksime automaatselt kiiremaks või paremaks. Paljudel juhtudel aitab rohkem hoopis tegevuste järjestamine, mitte pidev ümberlülitumine.

Kas ajutreeningu mängud tõstavad intelligentsust ja parandavad mälu?

Kognitiivsed treeningud võivad parandada sooritust just nendes ülesannetes või väga sarnastes harjutustes, mida inimene päriselt teeb. Probleem tekib siis, kui sellest tehakse suurem järeldus üldise intelligentsuse, mälu või igapäevase vaimse võimekuse laiapõhjalise tõusu kohta. Üks mahukas metaanalüüs leidis küll usaldusväärseid paranemisi treenitud ja lähedastes ülesannetes, kuid ei leidnud veenvat tõendit kaugemale ülekandele näiteks intelligentsuse või muude “päriseluliste” oskuste mõõtmistes. Sama järeldus tuli välja ka ühes uuemas randomiseeritud uuringus: adaptiivne töömälu treening ei parandanud osalejate tulemusi ei sarnastes kognitiivsetes ülesannetes ega ka laiemates vaimset võimekust mõõtvates testides. 

Lühike vastus:

Ajutreening võib teha paremaks konkreetses treenitud ülesandes, kuid sellest ei saa automaatselt järeldada, et see tõstaks üldist intelligentsust või mälu “tervikuna” ning viiks need “järgmisele tasemele”.

Mida siit kaasa võtta? Aju töö ei taandu lihtsatele tüüpidele ega kiiretele nippidele. Inimese mõtlemine tugineb ajupoolkerade koostööle, tõhus tähelepanu vajab enamasti keskendumist ühele asjale korraga ning ajutreening parandab eelkõige neid oskusi, mida päriselt harjutatakse. Teadus näitab, et aju, tähelepanu ja mälu toimivad keerukalt, mistõttu tasub eelistada täpseid teadmisi lihtsatele, kuid eksitavatele loosungitele. Seetõttu tasub olla ettevaatlik ka paljulubavate reklaamide suhtes: kui mõni toode või teenus lubab kiiresti avada sinu “peidetud potentsiaali”, muuta sind loomult tõhusamaks või tõsta üldist vaimset võimekust, siis on põhjust sellesse kriitiliselt suhtuda.

---

Uuri lähemalt ka meie teadusetenduste kohta, kus käsitletakse huvitavaid kognitiivseid protsesse, nagu mälu ja tähelepanu!

Psühhobussi teenused

---

Allikad

Egner, T. (2023). Principles of cognitive control over task focus and task switching. Nature Reviews Psychology, 2, 702–714. https://doi.org/10.1038/s44159-023-00234-4

Lee, Y., & Schumacher, E. H. (2024). Cognitive flexibility in and out of the laboratory: Task switching, sustained attention, and mind wandering. Current Opinion in Behavioral Sciences, 59, 101434. https://doi.org/10.1016/j.cobeha.2024.101434

Melby-Lervåg, M., Redick, T. S., & Hulme, C. (2016). Working memory training does not improve performance on measures of intelligence or other measures of “far transfer”: Evidence from a meta-analytic review. Perspectives on Psychological Science, 11(4), 512–534. https://doi.org/10.1177/1745691616635612

Nielsen, J. A., Zielinski, B. A., Ferguson, M. A., Lainhart, J. E., & Anderson, J. S. (2013). An evaluation of the left-brain vs. right-brain hypothesis with resting state functional connectivity magnetic resonance imaging. PLOS ONE, 8(8), e71275. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0071275

Ripp, I., Emch, M., Wu, Q., Lizarraga, A., Udale, R. C., von Bastian, C. C., Koch, K., & Yakushev, I. (2022). Adaptive working memory training does not produce transfer effects in cognition and neuroimaging. Translational Psychiatry, 12, Article 512. https://doi.org/10.1038/s41398-022-02272-7

Rousseau, L. R. L. (2021). Interventions to dispel neuromyths in educational settings—A review. Frontiers in Psychology, 12, 719692. https://doi.org/10.3389/fpsyg.2021.719692