Mälufilter: miks unustamine on õppimisel oluline?

Kui rääkida õppeprotsessist, siis omistatakse  unustamisele sageli negatiivne tähendus. Tegelikult võib unustamine õppimist hoopis toetada – olenevalt sellest, mida me unustame. Kuidas siis mõelda unustamisest? See postitus käsitleb unustamise rolli õppimisel ning võib-olla paneb isegi unustamisest teistmoodi mõtlema!

Kuidas õppimine ajus töötab?

Ajust võib mõelda kui mälufiltrist. Ajutegevus on suhteliselt organiseeritud ning aju filtreerib pidevalt olulist infot ebaolulisest. Filtri pinnale jääb vaid oluline info, sest ebavajalik või mitte piisavalt põhjalik info läheb filtrist läbi ja kaob. Nii teeb ebaolulise info unustamine ruumi olulisele infole ning aitab vältida info ülekoormatust – igas päevas kogeb aju tuhandeid ebaolulisi infokilde: telefoni ekraanil vilksatanud teavituse kellaaeg, poejärjekorras seisnud inimeste riietus jne. Kui kõiki neid detaile säilitada, segaks see fookuse hoidmist olulisel ja vähendaks otsuste tegemise efektiivsust. Ka tänapäevane teadus ütleb, et unustamine pole pelgalt “mälu viga”, vaid eraldi tähtis mehhanism ajus.

Suur osa info filtreerimisest  toimub magamise ajal. Seega, uni on õppimisel ülioluline, kuna aitab ebavajalikku unustada ja vajalikku tugevdada. Sealjuures aga ei pruugi aju ise vahet teha, kas see sünaps/mälestus, mida ta unes ära kaotab, sisaldas vastust tähtsale eksamiküsimusele või oli toidupoes nähtud tomati kilohind. Selleks, et aju teeks vahet olulisel ja ebaolulisel, peame rakendama teadmisi kinnistavaid õpistrateegiad.

Kuidas unustamist arvesse võttes tõhusalt õppida?

Selleks, et aju teeks vahet olulisel ja ebaolulisel, tasub  rakendada  teadmisi kinnistavaid õpistrateegiad. Enda õppimist saab planeerida nii, et ei unustaks vajalikku infot, kasutades kordamist ja hajutatud õppimist. 

Kordamine aitab teadmisi kinnistada. Kui kaks lähestikku olevat neuronit aktiveeruvad samal ajal, liiguvad virgatsained üle nende vahelise tillukese lõhe ehk sünapsi. See sünapsis toimuv muutus ongi mälestuse alus. Lühimälu puhul on muutus ajutine, kuid õppides võiksime ideaalis õpitud info salvestada pikaajalisse mällu. Siin tulebki mängu kordamine, sest mida rohkem me õpitut kordame ja meenutame, seda tugevamaks ja püsivamaks see ajus muutub – nagu rada, mis iga korraga aina selgemaks tallatakse.

Hajutatud õppimist saab rakendada jagades õppimise mitmele päevale või isegi mitmele nädalale laiali. See ei tähenda, et peaks kauem õppima: kokku kulub sama palju aega, aga õpitu jääb palju paremini meelde. Kuigi paljud inimesed on harjunud rakendama “kõik korraga” õppimisstiili, näitavad teadusuuringud järjekindlalt, et hajutatud õppimine soodustab paremat ja püsivamat mälu. See, et materjal jääb paremini meelde, kui õppesessioonid on ajas laiali jaotatud, mitte ühte pikka sessiooni kokku surutud, on tuntud kui hajutamisefekt (spacing effect).

Loodetavasti jõudsite järelduseni, et unustamine ei ole õppimise vaenlane, vaid selle loomulik osa. Aju toimib kui filter, mis jätab alles ainult olulise ning unustamine aitab vältida info ülekoormust. Uni mängib selles protsessis keskset rolli, kinnistades vajalikku ja kõrvaldades üleliigset infot. Õppimist saab tõhustada piisava une, kordamise ja hajutatud õppimisega – nii kasutame unustamist enda kasuks!

---

Kui eelnev äratas sinus huvi, uuri lähemalt ka meie tõhusa õppimise töötoa kohta!

Tõhusa õppimise töötuba

---

Allikad

Noyed, D. (2025, July 10). How Memory and Sleep Are Connected. Sleep Foundation. https://www.sleepfoundation.org/how-sleep-works/memory-and-sleep

Psychology in Action. (2022, November 6). The powerful role of forgetting in learning.

https://www.psychologyinaction.org/2022-11-6-the-powerful-role-of-forgetting-in-learning/

Purtill, C. (2022, April 28). The new science of forgetting. Time. https://time.com/6171190/new-science-of-forgetting/