top of page
tõhus-efektiivne-õppimine-töötuba-psüholoogia-psühhobuss_edited.jpg

Blogi

Kuidas õppida õppima? Kuidas käitume me kriisiolukordades?

Vastused nendele küsimustele leiad Psühhobussi teaduslikule psühholoogiale tuginevast blogist! 

Kuidas olla parem kuulaja? Aktiivne kuulamine: mida vältida ja mis töötab

Mees roosal taustal üritamas paremini kuulda asetades oma käe kõrva juurde.

Kas tahaksid olla veelgi meeldivam vestluskaaslane? Hea viis selle saavutamiseks on arendada enda kuulamisoskusi kasutades aktiivset kuulamist. Aktiivne kuulamine kinnitab rääkijale, et sa mõistad teda, tõstab tema rahulolu teie suhtlusega ning tõstab seeläbi ka sinu sotsiaalset atraktiivsust. 

  1. Kuulamistõkked - mida ütleb teaduslik psühholoogia nende kohta

Nõu andmine ja “vastuse teadmine” → Kommunikeeri mõistmist kasutades mitteverbaalseid signaale (noogutamine, silmside, emotsioonide väljendamine) ja kasuta suunavaid küsimusi, mis aitavad inimesel ise lahenduseni jõuda!

“Mõtete lugemine” ja info tõlgendamine → Keskendu jutu sisule ning usalda seda, mida teine enda tunnete ja mõtete kohta räägib, sest teiste sisemaailma kohta tehtud oletused on sageli ekslikud. Peegelda kuuldut ja vajadusel küsi täpsustusi!

Samastumine ja võrdlemine → Väldi teise tundeid pisendavaid ja enda ümber keerlevaid kommentaare („Mul on ka seda nii tihti juhtunud.” või „Mul on hullemgi olnud.”)! Kasuta hoopis tunnete valideerimist ja emotsioonide peegeldamist („See võis tõesti pettumust valmistada.”)! Valideerimine vähendab emotsionaalset reaktiivsust, samas kui invalideerimine teeb vastupidist.

  1. Eluline näide aktiivsest kuulamisest – sama olukord, kaks kuulajat 

Taust: Kati ütleb kolleegile, et ta ei jõua ilmselt olulist projekti tähtajaks valmis ning see tekitab talle stressi ja pinget.

Halb kuulamine:

Kuulaja A (telefon käes, pilk ekraanil): 

A: “Kuule, tee lihtsalt to-do list ja jaga ülesanded laiali. Ma ütleks bossile, et nad planeerigu siis paremini.” 

Kati: “Ma… tunnen end ka veidi süüdi.” 

A: “Sa oled ilmselt liiga tundlik. Tegelikult sa kardad konflikte, eks? Mul oli ka eelmine kuu selline pinge peal ja sa ei kujuta ette, mul oli veel hullem: kolm projekti korraga ja null abi.” 

Kati: “Mm… okei.” 

A: “Kirjuta neile kohe. Ja ära üle mõtle.”

Miks see halb on?

  • Ei kommunikeeri mõistmist.

  • Annab rutakalt nõu.

  • “Loeb mõtteid” (“sa kardad konflikte”).

  • Samastub ja võrdleb (“mul oli ka nii” ja “mul oli hullem”), mis pisendab Kati tundeid.

  • Vähe mitteverbaalset kohalolu (silmside puudub).

Hea kuulamine:

Kuulaja B (pöördub Kati poole; hoiab silmsidet): 

B: “Kui ma õigesti aru saan, siis sul on selle projektiga ajasurve peal ja see tekitab pinget?” (peegeldus) 

Kati: “Jah, just. Kardan, et vean terve tiimi alt.” 

B: “See võib tõesti stressirohke olla.” (valideerimine; noogutus ja lühike paus) 

B: “Mis osa selles olukorras on praegu sinu jaoks kõige raskem?” (suunav, avatud küsimus) 

Kati: “Kõige rohkem muretsen, kuidas seda bossile öelda.” 

B: “Nii et peamine mure on siis see vestlus. Kui soovid, mõtleme koos variandid läbi — näiteks kuidas alustada ja mis sõnumit tahad edastada. Kas see oleks abiks?” (autonoomiat toetav pakkumine) 

Kati: “Jah, oleks küll. Aitäh sulle mõistva suhtumise eest!”

Miks see parem on?

  • Enne lahendusi tuleb mõistmine: peegeldus + valideerimine.

  • Usaldab seda, mida Kati enda mõtete ja tunnete kohta ütleb.

  • Kasutab mitteverbaalseid signaale (silmside, noogutus, pausid).

  • Suunavad küsimused aitavad Katil ise lahenduseni jõuda.

Kuulamistõkkeid ja aktiivse kuulamise tehnikaid on muidugi kordades rohkem, aga need on head teadmised, millega oma aktiivse kuulamise teekonda alustada.

Kui aktiivne kuulamine äratas sinus huvi ja soovid rohkem teada, siis uuri lähemalt Psühhobussi vaimse tervise töötoa kohta!


Millest rääkisime eelmises blogipostituses?

Kas oled varem eksamil proovinud hädasti meenutada materjali, mida õppisid passiivselt korrates ja läbi lugedes? Või õpid hetkel võõrkeelt, aga sõnad ja nende tähendused ei taha kuidagi meelde jääda?
Kadri Treial esinemas Psühhobussi vaimse tervise teemalise töötoaga nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Allikad

Cleveland Clinic Canada. (n.d.). 12 blocks to listening. Cleveland Clinic. https://my.clevelandclinic.org/-/scassets/files/org/canada/ehp/communication-12-blocks-to-listening

Lebow, H. I. (2021, September 28). Become a better listener: Active listening. Psych Central. https://psychcentral.com/lib/become-a-better-listener-active-listening

Pantazi, J. (2018, November 19). The 12 blocks to active listening. Youniverse Therapy. https://www.youniversetherapy.com/post/the-12-blocks-to-active-listening

Shenk, C. E., & Fruzzetti, A. E. (2011). The impact of validating and invalidating responses on emotional reactivity. Journal of Social and Clinical Psychology, 30(2), 163–183. https://doi.org/10.1521/jscp.2011.30.2.163

Weger, H., Jr., Castle Bell, G., Minei, E. M., & Robinson, M. C. (2014). The relative effectiveness of active listening in initial interactions. International Journal of Listening, 28(1), 13–31. https://doi.org/10.1080/10904018.2013.813234


Comments


+372 5563 3279

  • Psühhobuss LinkedIn
  • Psühhobuss Facebook
  • Psühhobuss Instagram
  • Psühhobuss Youtube
PB logo 2015 eriti transparent_valge.png

© 2024 by Psühhobuss

bottom of page