Mälu meistriklass: Mnemotehnikad tõhusaks õppimiseks!

Kas oled varem eksamil proovinud hädasti meenutada materjali, mida õppisid passiivselt korrates ja läbi lugedes? Või õpid hetkel võõrkeelt, aga sõnad ja nende tähendused ei taha kuidagi meelde jääda? Või on sul tulemas tähtis kõne, mille pead peast esitama? Või soovid lihtsalt infot tõhusamalt meelde jätta? Proovi järgnevalt väljatoodud mnemotehnikaid ning avasta nende seast endale sobivad, et viia õppimine täiesti uuele tasemele!

1. Seoste loomine

Väga tõhusaks viisiks mälu parandamisel on seoste loomine ehk assotsiatiivne mnemotehnika. Boweri klassikaline uuring näitab, et assotsiatiivsed mnemotehnikad (näiteks vaimne kujutis ja lause genereerimine) võivad võrreldes passiivsete meetoditega (lihtkordus, lause lugemine) mäluefektiivsust lausa kahe–kolmekordistada. 

Vaatame järgnevalt, kuidas vaimse kujutise ja lause genereerimise tehnikaid saaks kasutada närviimpulsi teekonna meeldejätmiseks.

---

Vaimne kujutis

---

1. Vali kujundlik metafoor

   Kujuta ette, et: 

   1. Dendriidid = lossiväravad

   2. Neuron = lossiplats 

   3. Akson = väljaminev teerada

2. Loo visuaalne stseen

   Kujuta ette uhkeid lossiväravaid (dendriidid), mille taga laiub lossiplats (neuron), kust algab pikk kivitee (akson), mis viib sõnumi kaugele linna.

3. Lisa värvikaid detaile ja liikumist 

   1. Väravad avanevad trompetite mängu saatel, kui postiauto (närviimpulss) jõuab väravani (dendriidini).

   2. Lossiplatsil postiauto peatub ja saab lossiplatsil istuvalt kuningalt (neuroni tuumalt) kätte kirja.

   3. Seejärel sõidab auto mööda kiviteed (aksonit) edasi, et viia sõnum sihtkohta.

4. Korda kujutist mõttes

   Võta mõttes läbi kogu stseen: väravad → plats → tee. Mida elavam pilt, seda kergem meenutada.

---

Lause genereerimine

---

1. Vali võtmesõnad

   • Dendriidid

   • Neuron 

   • Akson

2. Mõtle välja üks piltlik lause, mis seob need sõnad loogilises järjestuses lühikeseks jutuks. Näiteks:

“Dendriidid avavad värava, et signaal pääseks rakukehasse ning akson kihutab selle sealt kiiresti edasi.”

3. Kinnista seos

   • Häälda lauset valjult paar korda.

   • Kirjuta see üles, kui õpid visuaalselt paremini.

4. Korda ja visualiseeri

   • Loe lause mõttes läbi, kujutades dendriite ette kui väravaid, neuronit kui lossiplatsi ja aksonit kui teerada.

   • Mida elavam ja sujuvam lugu, seda paremini see meelde jääb.

Seoste loomist saab kasutada ka võõrkeele õppimisel. Tuleb lihtsalt olla loov ja mõelda, mida võõrkeelne sõna sulle meenutab. Mõned näited:

Saksa “Hund” (koer)

– Kõlab nagu “hunt”: kujuta ette koera, kes karjub nagu hunt.

Hispaania “caballo” (hobune)

– Kõlab nagu “kaballó” → hobusel on kabjad.

2. Känkimine

Kunstlik rühmitamine: Jagage pikk info (nt asjad ostunimekirjas, mälutehnikate loetelu või uuringu tulemused) väiksemateks, teemakohasteks “tükkideks” (ühes tükis nt 3–5 üksust).

Märksõnad või akronüümid: Siduge iga tükiga lihtne märksõna või akronüüm, mis aitab kogu rühma kiiresti meelde tuletada.

Korduv praktika: Harjutage iga tüki meenutamist eraldi, seejärel järjestikku, kuni kogu info meenub sujuvalt.

Näide: Kui sul on vaja meelde jätta õhtusöögi ostunimekiri:

• 17 üksust: tomatid, kurk, salat, kanafilee, sealiha, sink, õli, äädikas, pipar, sai, juust, piim, kohukesed, õunad, banaanid, pirnid, viinamarjad.

  
  

Kuidas känkida:

1. Rühmitamine teemade järgi:

   • Köögiviljad: tomatid, kurk, salat

   • Lihatooted: kanafilee, sealiha, sink

   • Piimatooted ja sai: juust, piim, kohukesed, sai

   • Puuviljad: õunad, banaanid, pirnid, viinamarjad

   • Maitsestamine: õli, äädikas, pipar

2. Märksõnad:

   • „Köögivili”

   • „Liha“

   • „Piimasai“

   • „Puuviljad“

   • „Maitsed“

3. Meeldejätmine: Korda endale: “Köögivili – liha – piimasai – puuviljad – maitsed.”

   
   

Nüüd piisab viiest märksõnast, et meenutada 17 üksust!

3. Mälupalee ehk loci meetod

• Valige tuttav ruum: Kasutage enda kodu, kontorit või mõnd muud paika.

• Paigutage info “punktidesse”: Kui teil on vaja pidada näiteks tähtis kõne, kujutage igat õpitavat üksust (nt kõne osad) konkreetse objektina mööda tuttava paiga trajektoori.

• Vaimne kõndimine: Korrake peas ringkäiku ja “korjake” igast punktist meelespead, kuni kõne järjekord ja sisu tulevad automaatselt meelde.

  
  

Näide: Asetage kõne 3-osaline sissejuhatus kööki. Köögis asetsevad külmkapil olevad perepildid, mis tuletavad meelde ennast tutvustada (“Tere! Minu nimi on Krista. Ma olen 40-aastane ja kahe lapse ema”). Seejärel liikuge köögilaual oleva arvuti juurde, mis meenutab teile, et tuleb tutvustada ka enda ametit (“Olen kommunikatsioonispetsialist ning olen sellel alal töötanud juba üle 10 aasta”). Seejärel liikuge köögikapi poole, kus asetsevad märkmepaberid, kus peal on kirjas sissejuhatuse viimase osa algus (“Täna olen ma siia teie ette tulnud, et jagada teiega 5 tähtsat õppetundi kommunikatsiooni valdkonnast”). Kui sissejuhatus on kööki ära paigutatud, võite järgmised kõne osad paigutada teistesse tubadesse. Võite järgnevad osad samuti alaosadeks jaotada (nt igas toas ühe kõne osa alaosad). Kuna kõne osade järjestus on oluline, siis on ka vaimse ringkäigu järjestus oluline - seega, alustage köögist ja liikuge siis vastavalt kõne osadele edasi.

4. Lugude jutustamine

• Elemendid narratiivi: Siduge ükshaaval õpitavad mõisted või sammud järjekorras loo ahelasse.

• Värvikad detailid: Lisage loosse erksad pildid, tegevused ja emotsioonid, et iga punkt seostuks järgmisega.

• Korduv jutustamine: Rääkige või kirjutage lugu mitu korda, kuni kogu ahel jääb meelde.

Näide: Maslow’ inimvajaduste püramiidi meeldejätmiseks saab kasutada lugu “Ränduri teekond”:

1. Füsioloogilised vajadused: Kujuta rändurit kõrbes, janus ja näljane, kes leiab lõpuks joogivee allika ja küpse leiva.

2. Turvalisus: Järgmisena ehitab ta liivahunnikust varjualuse, et tunda end turvaliselt.

3. Sotsiaalsus ja kuuluvus: Peagi kohtab ta teisi rändureid, kes tervitavad teda soojade kallistustega ja võtavad ta endaga kaasa – see katab ränduri sotsiaalsuse ja kuuluvuse vajaduse.

4. Tunnustus: Ühte külasse jõudes saab rändur suure tunnustuse osaliseks. Ta pälvib enda kangelaslikkusega kõigi austuse, saab meistri tiitli ja hõbedase medaljoni.

5. Eneseteostus: Rändur tahab panna ennast proovile. Ta jõuab lõpuks kõrgetesse mägedesse ja lahendab iidse mõistatuse, mis annab võimaluse luua harmooniat terves maailmas.

Kuigi siin esitletud neli mnemotehnikat – seoste loomine, känkimine, mäluloss ja lugude jutustamine – on ühed võimsad tööriistad mälu treenimiseks, pole need sugugi ainsad. Mnemotehnikate maailm on kirju ning oluline on katsetada eri meetodeid, et leida just sulle sobivad. Ja veelgi parem on kombineerida erinevaid meetodeid, et muuta õppimine mängulisemaks ja efektiivsemaks! 

---

Kui tekkis huvi tõhusama õppimise vastu, uuri lähemalt meie tõhusa õppimise töötoa kohta!

Tõhusa õppimise töötuba

---

ALLIKAD

Bellezza, F. S. (1981). Mnemonic devices: Classification, characteristics, and criteria. Psychological Bulletin, 89(1), 109–126. https://doi.org/10.3102/00346543051002247 

Bower, G. H., & Winzenz, D. (1970). Comparison of associative learning strategies. Psychonomic Science, 20(2), 119–120. https://doi.org/10.3758/BF03335632

Horsley, K. (2016). Unlimited memory: How to use advanced learning strategies to learn faster, remember more and be more productive. London: TCK Publishing. https://archive.org/details/unlimited-memory/page/n131/mode/2up

Tallinna Ülikool. (n.d.). Vajadused. Tallinn: Tallinna Ülikool. https://www.tlu.ee/opmat/HTI/vaartuste_loomine/vajadused.html

Tulving, E. (1962). Subjective organization in free recall of “unrelated” words. Psychological Review, 69, 344–354. https://doi.org/10.1037/h0043150