Kui uudiseid lugeda või sotsiaalmeedia platvormidel ringi vaadata, võib jääda mulje, et uued postitused on kõik masendavad või halvas mõttes šokeerivad. Tundub, et halvad uudised saavad rohkem tähelepanu, klikke ja levivad kiiremini edasi. Positiivsed teated ei huvitaks nagu mitte kedagi. Kujutame ette, et näed kahte hüpoteetilist uudise pealkirja „Amuusa kuningriik tähistab 550. iseseisvusaastapäeva“ ja „Karia riigi piirialadel on rahutused“. Kummale uudisele sa esimesena klikiksid? Tõenäoliselt teisele, sest tahad teada, kui tõsised rahutused on, kas need ka kuidagi sind ennast mõjutavad. Millest selline negatiivsuse eelistamine tingitud on?
Inimesel on evolutsiooni käigus välja arenenud võime esmalt märgata enda ümber negatiivseid asju ja ohte kui positiivseid või neutraalseid sündmusi. Seda isegi juhul, kui nii negatiivsed kui ka positiivsed sündmused on võrdse intensiivsusega. Sellist negatiivse info eelistöötlemist nimetatakse negatiivsuse kaldeks.
Negatiivsuse kalde kohaselt arvestavad inimesed alati võimalike kuludega rohkem kui potentsiaalsete tuludega. Niisiis oleme me juba eos valmis kõige halvemaks, et siis kiiremini ohtu märgata ja seda ära hoida. See kalle on evolutsiooni jooksul andnud meile võimaluse end ohtude eest juba ennetavalt kaitsta, vähendada riski ja võimalikku kahju ning ellu jääda.
Negatiivsuse kallet rakendavad oma kasuks ka reporterid ja sotsiaalmeedia sisuloojad. Enamasti kajastub see clickbait’ide näol, kus pealkiri või pilt on väga hirmus, aga tegelikule sisule ei vasta. Negatiivsuse kalde tõttu panevad inimesed tähele ja reageerivad negatiivsetele või ohtu väljendavatele sõnadele, näiteks sõda ja relv, kiiremini kui positiivsetele sõnadele, näiteks naer ja lõbu.
Seda teades, panevadki ajakirjanikud ja sisuloojad oma uudistele šokeerivaid ja negatiivseid pealkirju, et nende postitus teiste seast rohkem esile kerkiks ja sellele tihemini klikitaks. Seega on halbade uudiste kirjutamine nende jaoks finantsiliselt kasulikum.
Kuigi ajakirjanduses ja sisuloomes küll kasutatakse negatiivsuse kallet inimeste tähelepanu äratamiseks, tunnevad inimesed ka ise suuremat huvi negatiivse informatsiooni vastu. Niisiis ei saa olla pahane meedia peale, et seal ei kajastata piisavalt positiivsust. Pigem on tõenäolisem see, et me ise vaatame positiivsest mööda ja märkame rohkem negatiivsust.
Kasutatud kirjandus:
Kahneman, D.; Tversky, A. (1979). "Prospect Theory: An Analysis of Decision under Risk".
Econometrica. 47 (2): 263–291. CiteSeerX 10.1.1.407.1910. doi:10.2307/1914185. JSTOR 1914185.
Autor: Eneli Veltmann