Kuidas lõpetada vaidlus, mitte suhe: konfliktilahenduse juhend

Alexandra Vall
3 days ago
2 min read

Konfliktid on suhete loomulik osa – mitte erand, vaid paratamatus. Kuna konfliktid on igapäevaelu osa ning mõjutavad meile tähtsaid suhteid, siis on kasulik teada ja rakendada konfliktilahenduse võtteid. Küsimus ei peaks olema “kuidas konflikte vältida?”, vaid kuidas neid targalt juhtida.

Mis asi see “konflikt” tegelikult on?

Konflikt tekib siis, kui inimesed tajuvad vastuolulisi eesmärke või tunnevad, et keegi segab neid eesmärgini jõudmast. Konflikt on dünaamiline protsess: see areneb samm-sammult ning selle teema võib vaidluse käigus vahetuda. Oluline on meeles pidada, et konfliktilahendust mõjutab kõige rohkem see, kuidas me suhtleme kogu protsessi vältel.

Mina-sõnumid: põhivahend konflikti eskalatsiooni vältimiseks

Mina-sõnum nihutab fookuse “sina tegid valesti” pealt sellele, kuidas olukord sind mõjutab ja mida sa vajad. See vähendab kaitsepositsiooni, tõstab mõistmist ja loob ruumi koostööle.

Valem:

Kui [olukorra kirjeldus], siis ma tunnen [tunne], sest [vajadus/põhjus].Kas me saaksime [konkreetne palve/ettepanek]?

Näited:

Töö: “Kui sa koosolekul mind poole lause pealt katkestad, siis ma tunnen frustratsiooni, sest vajan ruumi mõtte lõpetamiseks. Kas lepime kokku, et kõigepealt lased mul lause lõpetada ja siis esitad küsimuse?”
Suhe: “Kui sa tuled kokkulepitust hiljem ja ei kirjuta, siis ma muretsen, sest sinu turvalisus on mulle tähtis. Kas saad mulle sel juhul kasvõi lühisõnumi saata?”
Kodu: “Kui nõud jäävad kraanikaussi, siis sellega tegelemine on minu jaoks kurnav, sest soovin õhtul puhtust. Kas lepime kokku, et kohe peale söömist pesevad kõik enda nõud ise ära?”

Miks see toimib?

Kirjeldab käitumist, mitte isiksust
Teeb tunde nähtavaks ilma süüdistuseta
Seob tunde vajadusega
Lõpeb palvega, mitte käsuga

Levinud vead:

“Mina-sõnum”, mis algab “Mina tunnen, et sina oled…” – see on ikka sina-sõnum
Liiga üldine palve (“ole parem”)

Veel kasulikke konfliktilahenduse võtteid

Praktiline raam koostööks (“5K”):

Kuula teine lõpuni
Kirjelda teemat ilma sildistamata
Kaardista ühised huvid
Kujunda mitu lahendusvarianti
Kinnita kokkulepe ja kontrolli, kas mõlemale sobib see

Raskete olukordade ABC:

Konfliktide ajal mõtleme radikaalselt enesekesksetel ja ennastupitavatel viisidel → harjuta regulaarselt kriitilist eneserefleksiooni (nt küsi endalt “Kas ta on tõesti koostöövõimetu või teen ma eksliku omistuse?”)
Teemast kõrvale kaldumine (“ja veel see, ja too…”) → too jutt tagasi ühele teemale.
“Lõpetavad” laused (“meie suhe on läbi!”) ja “räpased saladused” (meelega haavavad ülestunnistused) → ära kasuta; need lõhuvad usalduse.
Sarivaidlused samal teemal → pange kirja reeglid/struktuur (nt suhtlus endiste partneritega, kodune tööjaotus) ja vaadake need koos üle.
Võimu ebakõla (nt juhi-alluva, vanema-lapse suhe): võim “võidab” kiiresti, aga kaotab pikaajaliselt koostöö ja motivatsiooni. Eelista selgust + kaasamist.
Vägivald (sh ähvardused): ohutus esikohal – katkesta, otsi abi.

Konfliktid on paratamatud, aga neid saab õppida teadlikult juhtima. Kasuks tulevad rahulik kuulamine, teema neutraalne kirjeldamine ja ühisosa otsimine. Konflikte juhtides võiks kasutada mina-sõnumeid (olukord-tunne-vajadus-palve) ning “5K” raamistikku. Samuti tuleks vältida süüdistamist ja teemast kõrvale kaldumist ning harjutada eneserefleksiooni.

Kui sind huvitavad vaimse tervise ja konfliktilahenduse teemad, siis viska pilk peale ka meie vaimse tervise töötoale!

Vaimse tervise töötuba