Looduse võlu: suurem heaolu, vähem stressi, parem tähelepanu

Oled sa kunagi märganud, kuidas pärast looduses jalutamist on pea selgem ja meeleolu helgem? Ilmad lähevad järjest paremaks ning suvi on peagi käes. Suveks plaane tehes tasub kaasata enda plaanidesse võimalikult palju loodust ja rohelust, sest uuringud on näidanud, et looduses viibimine tõepoolest (ilmselt mitte väga üllatavalt) suurendab üldist heaolu. Looduses viibimisel on rahustav ja maandav efekt, mistõttu väheneb stress ja paraneb tähelepanu. Seega tasub loodust kaasata enda igapäevaellu. Selleks ei pea isegi minema kaugele metsa või pikale matkale, vaid piisab ka jalutuskäigust pargis. Järgnevalt vaatame, mida ütlevad teadusuuringud looduse mõju kohta ning kuidas loodust enda igapäevaellu kaasata.

Loodus ja üldine heaolu: kaks tundi nädalas, mis loevad

2019. aastal avaldas Exeteri Ülikool uuringu, mis jälgis ligi 20 000 inimese igapäevaseid harjumusi. Küsimus oli lihtne: kui palju aega looduses veedetakse ja kas sellel on mõõdetav mõju tervisele?

Vastus tuli selge: vähemalt 2 tundi nädalas looduses seostus märkimisväärselt parema enesekohase tervise ja kõrgema psühholoogilise heaoluga võrreldes nendega, kes looduses üldse aega ei veetnud. Alla kahetunnise künnise ei täheldatud selgeid eeliseid ehk just see 120 minutit näib olevat kriitiline lävi.

Mis teeb selle leiu eriti praktiliseks: ei olnud oluline, kas kaks tundi koguti ühe pika matka või mitme lühikese jalutuskäiguna kokku. Seega pole vaja planeerida tervet päeva looduses, sest piisab mitmest väiksemast hetkest nädalas.

Uuringu teine oluline tulemus: see efekt kehtis vanusest, soost, rahvusest ja elukutsest sõltumata. Loodus ei tee vahet, kes sa oled.

Praktilised soovitused:

• Planeeri loodusaeg enda nädalasse sisse nagu planeeriksid koosolekuid (kolmapäeva lõunasöögipaus pargis, reedeõhtune jalutuskäik jõe ääres jne)

• Kasuta "väikeste hetkede" strateegiat: 3 × 40 minutit annab sama mõju nagu üks pikk matk

• Sea endale konkreetne eesmärk: "sel nädalal käin looduses vähemalt 3 korda" on tõhusam kui umbmäärane "peaks rohkem väljas käima"

• Ole kursis enda kodukandi roheliste aladega – Google Mapsis saab otsida lähedalasuvaid parke, matkaradasid ja loodusalasid

  
  

Seega on oluline meeles pidada, et looduse kasu ei alga alles siis, kui paneme matkasaapad jalga. Sageli algab see sellest, kui valime koju minnes tänava, kus kasvavad puud. Looduses olemine ei pea tähendama nädalapikkust matka ning juba umbes kaks tundi nädalas võib olla seotud parema heaoluga. 

Loodus ja tähelepanu: miks loodus turgutab aju

Mõtleme hetkeks sellele, mis juhtub su ajuga keerulise tööpäeva jooksul. Koosolekud, e-kirjad, tähtajad, otsused – kõik see nõuab nn suunatud tähelepanu, teadlikku ja pingutust nõudvat keskendumisvõimet. Nagu lihas, väsib ka tähelepanu.

1980ndatel töötasid psühholoogid Rachel ja Stephen Kaplan välja tähelepanu taastamise teooria (Attention Restoration Theory, ART), mis väidab, et looduskeskkonnad pakuvad ajule midagi, mida linnaruum pakkuda ei suuda: vabatahtlikku, pingutuseta tähelepanu rakendamise võimalust. Lindude laul, lehtede kahin ja vee voolamine köidavad meie meeli ilma, et peaksime pingutama. Tulemuseks on suunatud tähelepanu taastumine.

Jaapani teadlased testisid teooriat 24 erinevas metsas, kus 280 osalejat jalutasid nii metsa- kui ka linnakeskkonnas. Tulemus: metsas viibimine alandas kortisoolitaset, pulssi ja vererõhku ning suurendas parasümpaatilise närvisüsteemi aktiivsust võrreldes linnakeskkonnaga. Lihtsamalt öeldes: keha lülitus lõõgastusrežiimile.

Linnalooduse mõju: park on siiski rohkem väärt, kui arvad

Siinkohal võib tekkida mõte: "Kena küll, aga mul pole aega metsaretkedeks." Hea uudis on see, et ka kohalik linnapark loeb.

Exeteri Ülikooli uuringus toimus enamik looduskülastusi kõigest kolme kilomeetri kaugusel kodust. See tähendab, et ka linna haljasalad, jõekaldad ja pargid annavad käegakatsutava tervise- ja heaolukasu.

Linnalooduse rolli on täpsemalt uuritud ka 2021. aastal avaldatud ülevaateuuringus, mis leidis tõendeid loodusega kokkupuute seostest kognitiivse funktsiooni, ajutegevuse, vererõhu, vaimse tervise, kehalise aktiivsuse ja une paranemisega. Eraldi meta-analüüs näitas, et juba 10-minutiline viibimine looduses (ka linnalises roheruumis) võib täiskasvanute vaimset tervist positiivselt mõjutada.

Seega: hommikune jalutuskäik läbi pargi tööle minnes, lõunapaus pargipingil, õhtune käik jõe ääres – kõik need hetked loevad ja panustavad meie heaolusse.

Teadus on ühel meelel: loodus ei ole luksus ega ainult puhkeaja tegevus. See on midagi, millele meie keha ja vaim positiivselt reageerivad ning mida peaks regulaarselt kaasama enda igapäevaellu. Kaks tundi nädalas on eesmärk, mis tundub saavutatav. Ei pea ostma matkasaapaid ega sõitma kaugele. Piisab teadlikust otsusest valida vahel looduslik tee tehisliku asemel ning lasta metsalindudel teha seda, mida nad on miljoneid aastaid teinud: tuua meie ülekoormatud aju tagasi olevikku.

---

Kui oled suur loodusesõber või tahad niisama enda aju turgutada, siis uuri lähemalt ka meie psühho-orienteerumise kohta!

Orienteerumine

---

Allikad

Bettmann, J. E., Speelman, E., Blumenthal, E., Couch, S., & Schmalz, D. L. (2024). Nature exposure, even as little as 10 minutes, is likely to yield short-term benefits for adults with mental illness: A meta analysis. Ecopsychology, 16(1), 1–13. https://doi.org/10.1089/eco.2023.0063

Jimenez, M. P., DeVille, N. V., Elliott, E. G., Schiff, J. E., Wilt, G. E., Hart, J. E., & James, P. (2021). Associations between nature exposure and health: A review of the evidence. International Journal of Environmental Research and Public Health, 18(9), Article 4790. https://doi.org/10.3390/ijerph18094790

Park, B. J., Tsunetsugu, Y., Kasetani, T., Kagawa, T., & Miyazaki, Y. (2010). The physiological effects of Shinrin-yoku (taking in the forest atmosphere or forest bathing): Evidence from field experiments in 24 forests across Japan. Environmental Health and Preventive Medicine, 15(1), 18–26. https://doi.org/10.1007/s12199-009-0086-9

White, M. P., Alcock, I., Grellier, J., Wheeler, B. W., Hartig, T., Warber, S. L., Bone, A., Depledge, M. H., & Fleming, L. E. (2019). Spending at least 120 minutes a week in nature is associated with good health and wellbeing. Scientific Reports, 9(1), Article 7730. https://doi.org/10.1038/s41598-019-44097-3