Eelmise nädala blogipostituses lugesid sellest, miks uusaastalubadused tihti läbi kukuvad ning et lubaduste asemel võiks esmalt teha ülevaate enda eelmise aasta saavutustest. Kui oled teinud nimekirja enda eelmise aasta saavutustest, tunned tõenäoliselt end üsna motiveeritult - äkki saab sel aastal veel kiiremini, kõrgemale ja kaugemale? Järgnevalt sukeldume eesmärkide seadmise maailma - kuidas teha nii, et me päriselt enda jaoks olulised asjad tehtud saaksime? Haara märkmik, et mõtted kirja panna või juba lugemise kõrvalt eesmärke seadma hakata!
Miks eesmärgid on paremad kui lubadused?
Lubadused on üldjuhul liiga üldsõnalised, umbmäärased ja tavaliselt ülepakutult ebarealistlikud - ehk vastand sellele, mis on targalt püstitatud eesmärk. Tark eesmärk on realistlik ehk võtab arvesse Sinu võimalusi ja isikuomadusi - teisisõnu tõenäosust, et sa päriselt selle eesmärgi suudad saavutada. Teiseks on tark eesmärk võetud lahti väiksemateks, kindla aja jooksul tehtavateks konkreetseteks tegevusteks. Seda Sa ilmselt juba teadsid.
aga...
Miks Sa üldse peaksid eesmärke püstitama?
Üle 30 aasta teadusuuringuid on näidanud, et eesmärgistatud tegevus viib paremate tulemusteni kui eesmärkideta tegevus. Seda on leitud väga erinevates valdkondades: nii spordis, kooliõpingutes kui ka organisatsioonitöös. Samuti suurendab eesmärkide seadmine motivatsiooni ja pühendumist tööülesannetele. Eesmärkidega käivad kaasas tugevad positiivsed tunded ja enesega rahulolu - ilmselt oled isegi kogenud seda, kui suurepärane on saavutuse tunne!
Ja nüüd jõuame kõige olulisema osani - kuidas teha nii, et me päriselt enda eesmärgid saavutaksime?
Eesmärkide püstitamise A ja O 1. Eesmärk on Sulle oluline. Eelmises blogipostituses rääkisime sellest, et kui me pole läbi mõelnud, miks mingit eesmärki üldse saavutada tahame, on see juba ette läbikukkunud tegevus. Edukat eesmärkide saavutamist ennustab hästi see, kui pühendunud me selle saavutamisele oleme. Pühendumist omakorda mõjutab see, kuivõrd on eesmärk meie jaoks isiklikult oluline ja kuivõrd usume, et suudame eesmärgi saavutada. Nii suudame näiteks paremini erinevate raskustega toime tulla, mis eesmärgi saavutamist takistavad.
2. Eesmärk on selge ja arusaadav. Eesmärk peaks olema piisavalt spetsiifiline, et Sa teaksid, mida ja kuidas tegema pead, et seda saavutada. Samuti peaks see sisaldama infot, millal eesmärk on saavutatud. Näiteks „hakka blogi kirjutama“ ei ole hea eesmärk, kuna see ei anna ühtegi juhtnööri, kuidas seda saavutada. Samuti on raske teada, millal võib eesmärgi saavutatuks lugeda. Kas siis kui oled ühe blogipostituse kirjutanud? Või siis kui lood endale veebilehe blogi kirjutamiseks?
Kui Sul on eesmärgi saavutamiseks plaan tehtud, küsi endalt – kui üllatunud Sa oleksid, skaalal 1-10, kui Sa ei suudaks endale seatud aja jooksul eesmärki saavutada?
3. Sul on plaan, kuidas eesmärki saavutada ja mida teha raskuste ilmnemisel. Enamik eesmärke on pikaajalised, st sisaldavad väga palju tegevusi, mida on kasulik ette planeerida - millal Sa mida teed? Kui tihti? Kus? Kuidas? Kui kaua? Sõnasta ülesanded nii, et Sul oleks raske neid mitte teha. Näiteks “kirjuta 45 minutit blogipostitust” asemel sõnasta ülesanne “kirjuta, või siis vähemalt istu arvuti ees, üritades kirjutada, vähemalt 45 minutit”.
Ole valmis raskusteks (sest need ilmnevad ühel või teisel hetkel kindlasti). Kui Sul on eesmärgi saavutamiseks plaan tehtud, küsi endalt – kui üllatunud Sa oleksid, skaalal 1-10, kui Sa ei suudaks endale seatud aja jooksul eesmärki saavutada? Kui Su vastus on alla 10, vaata enda plaan üle ja leia üles need kohad, mis kõige tõenäolisemalt ebaõnnestumisi põhjustavad. Mida nende olukordade vältimiseks teed? Mida ette võtad, et need Sinu eesmärgi saavutamist ei häiriks? Kui oled plaani korrigeerinud ja takistustega arvestanud, küsi endalt uuesti, kui üllatunud Sa eesmärgi ebaõnnestumise korral oleksid.
4. Eesmärk pakub Sulle väljakutset. Eesmärk ei tohiks olla liiga keeruline või ebarealistlik, muidu tekib frustratsioon ja anname väga kiiresti alla. Kui tahame suuremaid saavutusi töös, õpingutes või hobides, ei tohiks eesmärgi saavutamine olla ka liiga lihtne. Väljakutset pakkuva eesmärgi saavutamine pakub palju suuremat enesekindluse kasvu ja rahulolu kui väga lihtsa eesmärgi saavutamine. Samuti sisendab saavutusrõõm julgust võtta aina suuremaid ja keerulisemaid väljakutseid.
Eesmärki võiks mõõta ühikutes, mis on Sinu kontrolli all
5. Saad pidevalt tagasisidet. Eesmärk ja plaan peaksid olema sõnastatud selliselt, et saaksid kohe teada, kas oled enda eesmärgi poole liikunud või mitte. Kui teekond eesmärgi saavutamiseni on väga konarlik, annab tagasiside infot selle kohta, milliseid muudatusi enda plaanis teha või kas peaksime eesmärgist üldse loobuma.
Tagasiside saamiseks on oluline, et eesmärk ja selleni viivad tegevused oleksid mõõdetavad. Eesmärki võiks mõõta ühikutes, mis on Sinu kontrolli all. Näiteks kui eesmärk on lugeda rohkem raamatuid, saad seada kindla lehekülgede arvu, mille päevas või nädalas loed. Kui tahad kaalust alla võtta, ära keskendu niivõrd kaalunumbrile, vaid hoopis sellele, et liigud vähemalt 30 minutit päevas ja sööd vähemalt 5 päeval nädalas 5 peotäit juur- ja puuvilju. Need on meie hinnangul kõige olulisemad põhitõed, mida eesmärkide ja plaani loomisel silmas pidada. Põhjalikumat infot erinevate eesmärkide kohta käivate teadusuuringute kohta ning mitmeid nippe ja strateegiaid leiad lisaks siit: https://positivepsychology.com/goal-setting/. Allikate loetelust leiad veel mitmeid häid linke. Edukat eesmärkide seadmist!
Vaata meie töötubasid ja meelelahutust meeskonnaüritusele.
Allikad:
Veel nippe ja strateegiaid paremaks eesmärkide seadmiseks: http://www.skilledatlife.com/dont-make-new-years-resolutions-do-this-instead/
Thomas Franki video uute harjumuste kujundamise meetodist: https://www.youtube.com/watch?v=0bxIg3M_MHY
Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni podcasti “Speaking of Psychology” episood selle kohta, kuidas hästi eesmärke püstitada:https://www.stitcher.com/podcast/american-psychological-association/speaking-of-psychology/e/66294570