Kas oled mõnikord õppides või töötades tabanud end hoopis taustal kõlavale laulule kaasa ümisemast? Või oled proovinud koostada töötamiseks ideaalset taustamuusika playlist'i? Muusika kuulamine keskendumise taustal äratab inimestes kahetisi seisukohti ning näib, et igaühel on selles osas omad eelistused. Seekordses postituses vaatame, mida on psühholoogiateadusel öelda taustamuusika ja töö vahelise seose kohta.
Eelmises postituses tutvustasime töömälu toimimist. Töömälu tegeleb meie peas aktiivse infoga ning on sestap väga oluline nii õppeprotsessis kui ka ükskõik millisele tööülesandele keskendudes. Kuna töömälu maht on teadupärast piiratud, tahaksime ju tööd tehes hoida selle võimalikult avatud just tööga seotud info jaoks, mitte võidelda segavate infoühikutega. Oluline on aga see, mis sorti on see informatsioon, mis meie töömällu jõuab. Saame eristada seda osa töömälust, mis tegeleb visuaalse ja ruumilise infoga, sellest osast, mis tegeleb helilise ja sõnalise infoga. Muusika kui heliline (ja tihti ka sõnaline) info võistleb rohkem just teiste sõnaliste infoühikutega meie töömälus. Kuigi vaikuses töö tegemise peale võib alati kindel olla, on vahepeal siiski tahtmine, et usina tegutsemise taustal ka miski meie kõrvu kostitaks. Kuidas valida töötamise taustaks muusika nii, et sellest ei saaks meie töömälu ressurssidele konkureeriv segaja?
Rutiinset tööd tehes ja/või lahendades ülesandeid, mis on sul juba väga käpas, võib ühtlase rütmiga tempoka muusika kuulamine soosida töö efektiivsust, kuna hoiab sind ärksa ja motiveerituna.
Kui tahad kuulata taustamuusikat tekstilise materjaliga tööd tehes (kirjutad, loed, analüüsid teksti, tegeled muu sõnalise informatsiooniga), vali instrumentaalne. Sõnaline taustamuusika asub töömälus konkureerima töö või õppimisega seotud sõnalise teabega. Võistlus nende infosisude vahel vähendab sinu töö efektiivsust, kuna sul kulub rohkem ressurssi, et taustamuusika sõnad töömälust välja suruda ja hoida ruum vaba töisele infole.
Eelista ühetaolist/loogilist muusikat. Kui taustamuusika muutub liialt „põnevaks“, röövib see meie tähelepanu ja võib mõtted töölt kõrvale juhatada. Seetõttu soovitatakse tihti töötamise taustale kuulata nt klassikalist muusikat, kuna see järgib muusikalist matemaatikat ja on loogilise ülesehitusega.
Kuula videomängudele loodud taustamuusikat. Suur osa sellest on loodud nii, et muusika ei muutuks sinu töömälus keskseks, vaid soodustaks keskendumist ja pikaajalist pühendumist mängule. Samamoodi võib see muusika soodustada keskendumist tööle.
Kuula muusikat mõõdukal helitasemel ja ettevalmistatud playlist'ist. Liiga vali taustamuusika häirib meie tööle keskendumist, kuna summutab töömälus teised mõtted. Samuti segab sinu pühendumist tööle see, kui pead pidevalt mõtlema ja otsima uusi lugusid; lihtsam on kuulata juba eelnevalt just õppimiseks/töötamiseks loodud playlist'i.
Loomingulist tööd tehes vali muusika, mis sulle personaalselt positiivset tuju tekitab. Positiivset meeleolu tekitav taustamuusika soodustab erineva info sidumist uudsel moel.
Kuna inimesed on siiski erinevad, on oluline, et igaüks järgiks just seda muusika kuulamise ja töö tegemise tasakaalu, mis tema puhul töötab. Kui kahtled, siis vaikuses töötamisele võid kindel olla!
Vaadake ka meie õpioskuste kursust.
Kasutatud materjalid:
Haake, A. B. (2011). Individual music listening in workplace settings: An exploratory survey of offices in the UK. Musicae Scientiae, 15(1), 107–129. https://doi.org/10.1177/1029864911398065
Landay, K., & Harms, P. D. (2018). Whistle while you work? A review of the effects of music in the workplace. Human Resource Management Review. https://doi.org/10.1016/j.hrmr.2018.06.003
Lesiuk, T. (2005). The effect of music listening on work performance. Psychology of Music, 33(2), 173–191. https://doi.org/10.1177/0305735605050650
Mehta, R., Zhu, R. (Juliet), & Cheema, A. (2012). Is Noise Always Bad? Exploring the Effects of Ambient Noise on Creative Cognition. Journal of Consumer Research, 39(4), 784–799. https://doi.org/10.1086/665048