uusasastalubadused_tekstita_blogisse.jpg

Mis võimaldab sul mõelda?

Millele sa just hetk tagasi mõtlesid? Sinu aktiivsete mõtetega tegeleb selline osa mälust nagu töömälu. Just töömälu võimaldab sul praegu sellele tekstile keskenduda ja meeles hoida selle lause algust, lahendada matemaatikaülesandeid, vaimusilmas endale kujutluspilte ette manada ja palju muud. Kas oled mõnikord raamatut lugedes avastanud, et pead kaks eelmist lõiku uuesti üle lugema, sest ei ole siiani aru saanud, millest seal kirjutati? Või ülesannet lahendades tundnud, et ei suuda kogu infot korraga hoomata?


Levinud arusaama kohaselt saame inimese mälu jaotada pikaajaliseks ja lühiajaliseks mäluks. Töömälu võib küll pidada sarnaseks lühiajalise mäluga, kuid on paremini lühimälust eristatav oma funktsiooni poolest. Töömälu võimaldab meil: 1) juhtida ja hoida oma tähelepanu 2) keskenduda 3) omandada uut informatsiooni 4) ammutada juba pikaajalises mälus olevat informatsiooni 5) õppida uusi oskusi 6) anda hinnanguid 7) langetada otsuseid. Sellest võid järeldada, et töömälu on pidevalt aktiivne ning mängib olulist rolli kõigi sinu teadmiste ja oskuste omandamisel.


Just töömälu võimaldab meil oma mõtetes oleva infoga midagi ette võtta: suunata see edasi pikaajalisse mällu või kaotada oma peast sootuks. Võid mõelda töömälust kui väga aktiivsest raudteejaama perroonist, kuhu üks (info)rong saabub ja teine lahkub, kuid kuhu ükski neist rongidest pikaajaliselt ja korraga peatuma ei jää. Vaguneid mahub meie töömälu-rongidele aga ainult piiratud arv ning see, kui palju, oleneb juba eri teguritest. Kui töömällu tungib liialt uut informatsiooni, ei suuda me just äsja seal olnud informatsioonile enam piisavalt keskenduda ja see kaob meie tähelepanu fookusest. Inimese töömälu on sarnane arvutite “töömäluga”, mida nimetatakse RAM-iks, kuigi tänapäevaste arvutite töömälu on meie omast omajagu suuremahulisem.


Võib tekkida tunne, et kui ainult suudaks oma töömälu mahtu ja efektiivsust suurendada, saaksime paremini eelmainitud eluoluliste ülesannetega hakkama. Kuigi töömälu mahtu suurendavate treeningprogrammide osas on teadlased kahtleval seisukohal, saab töömälu omadusi arvesse võttes seada oma tegemisi nii, et töömälu võimekust maksimeerida. Näiteks saad töömälu mahupiirangutest mööda põigelda järgmiste nippide abil:


Loo endale rutiinne töökeskkond. Kui me ei pea iga kord tegevust alustades mõtlema sellele, kus ja millal seda teha, on meie töömälus kohe rohkem ruumi, et päriselt tähtsate asjadega tegeleda. Olgu selleks nädalamenüü ette valmistamine, kindlad trenniajad, harjumuspärane koht ja aeg tööasjade tegemiseks jne. Lisaks aitab töötamise käigus töömälu “puhtamana” hoida ka märkmete tegemine ja info organiseerimine paberil/arvutis.


Chunking ehk känkimine. Kui organiseerida info oma peas omavahel harmoneeruvateks ühikuteks ehk känkideks on võimalik materjali koondada ning seega kumulatiivselt hoida peas rohkem infot. Näiteks võid jätta telefoninumbri 52419127 meelde mitte eraldi seitsme numbrina, vaid ühikutena „24 kui meie vabariigi aastapäeva kuupäev“, „1912 kui aasta, mil Titanic hukkus“ ja „7 kui minu lemmiknumber“ ning lisada ette number 5, mis on Eesti telefoninumbritel tavapäraselt alati kõige esimene number. Nii on algsest 7 ühikust saanud 4 aktiivset ühikut, mida korraga oma peas hoida.


Olemasoleva infoga sidumine. Pikaajalises mälus olevat teavet on meil palju lihtsam töömälus aktiivsena hoida. Samamoodi soodustab uue informatsiooni sidumine vanade teadmistega selle uue informatsiooni paremat püsimist meie töömälus ja talletumist pikaajalisse mällu. Näiteks õppides prantsuse keelt, on lihtne jätta meelde sõna “janvier”, kuna see sarnaneb juba pikaajalises mälus olemasoleva “jaanuari” ja/või “January”ga, mis tähistavad sama sõna.Info kodeerimine tähenduslikeks ja illustratiivseteks ühikuteks. Meil on oluliselt lihtsam töödelda ja jätta meelde endale tähenduslikumat informatsiooni; näiteks jääb paremini meelde ema sünnikuupäev (nt 18. jaanuar) kui argooni keemilise elemendi number (18). Lisaks on tihti väga kasulik infot oma töömälus visualiseerida: pildid soodustavad info paremini meelde jäämist mitte ainult õpikulehtedelt, vaid ka oma töömälust.


Järgnevate nädalate jooksul räägime veel sellest, kuidas töömälu enda kasuks tööle panna

Kasutatud materjalid:

Baddeley, A. (2010). Working memory. Current Biology, 20(4), R136-R140.

Baddeley, A., Eysenck, M. W., Anderson, M. C. (2009). Memory. New York, NY: Psychology Press

Burmester, A. (2017). Working memory: How you keep things ‘in mind’ over the short term. The Conversation https://theconversation.com/working-memory-how-you-keep-things-in-mind-over-the-short-term-75960

Kuriyama, K., Mishima, K., Suzuki, H., Aritake, S., & Uchiyama, M. (2008). Sleep Accelerates the Improvement in Working Memory Performance. The Journal of Neuroscience, 28(40), 10145.https://doi.org/10.1523/JNEUROSCI.2039-08.2008

© 2020 by Psühhobuss

+372 5563 3279