Meie immuunsüsteem on üles ehitatud keerulise võrgustikuna, mis hõlmab endas üldisemas pildis bioloogilist ja psühholoogilist interaktsiooni. See kompleksne süsteem aitab meid kaitsta meie tervist ohustavate patogeenide eest. Milline mõju on aga meie vaimse tervise seisundil immuunsüsteemile siis, kui oleme stressis?
Immuunsüsteemi peamiseks töömeesteks on valged vererakud. Patogeenide kontekstis võib esile tõsta sellised valged vererakud, nagu lümfotsüüdid, mis toodavad organismile võõraste organismide vastu äratundvaid antikehi. Antikehadel on spetsiaalne omadus ära tunda ning seonduda antigeenidega ehk patogeenidega, mille efektiivsusele võib mõju avaldada stress. Stressi toime immuunsüsteemi funktsioneerimisele seisneb veres ringlevate valgete vererakkude arvukuses ja antikehade koguses veres. Veelgi enam, stressi on seostatud ka muutustega immuunrakkude funktsioneerimises.
Stress on üleüldine keha reaktsioon füüsilistele ja psühholoogilistele ohtudele või ka väljakutsetele, mis on seotud mitme süsteemi aktivatsiooniga. Peamist rolli omavad selles süsteemis autonoomne närvisüsteem ning hüpotaalamus-hüpofüüs-neerupealiste (HPA) telg, mille aktivatsiooni tulemusena tõuseb teatud hormoonide tase veres.
Peamisteks stressiga seotud hormoonideks on stressihormoon kortisool ja katehhoolamiinid (adrenaliin, noradrenaliin), mille kontsentratsioonide tõustes väheneb valgete vererakkude arv vereringes. Ühtlasi soodustab pingeseisund ka selliste hormoonide vallandamist, nagu kasvuhormoon või prolaktiin, mis mõjuvad immuunsüsteemile otse– nad kinnituvad valgete vererakkude retseptoritele, mõjutades seeläbi immuunsüsteemi toimimist.
Stressiga kaasneb ka lümfotsüütide paljunemise efektiivsuse langemine ning väheneb tapjarakkude aktiivsus. Mida pikemalt stressirohke periood kestab, seda suurem on selle mõju immuunsüsteemile, see tähendab, et seda suurem on spetsiaalsete valgete vererakkude arvukuse langus, mis meie organismi haiguste eest eemale aitavad hoida. Samamoodi mõjub immuunsusele depressiivne ning murelik ärev meeleolu, mis samamoodi vähendab antikehade hulka veres. Seetõttu on stressirohketel või ärevatel perioodidel oht haigustekitajatega nakkumiseks ka oluliselt suurem.
Mida võiks teha selleks, et end stressirohkel ajal haiguste eest võimalikult palju kaitsta saaks?
Siin on selleks mõned nipid:
Jaluta/treeni - trenn ja liikumine soodustavad endorfiini vabanemist, millel on stressi vähendav toime
Söö ja toitu tervislikult- dehüdratsioon ja/või ühekülgne toitumine suurendavad stressitaset ning alandavad keha võimet haigustega võitlemiseks
Maga piisavalt- kvaliteene ja mõõdukas uneaeg soodustab immuunsüsteemi efektiivsemat toimimsit
Suhtle sõpradega- sotsialiseerumine toetab kaudselt imuunsüsteemi toimimist ja maandab stressi
Kasutatud allikad:
Vasile, C. (2020). Mental health and immunity. Vaadatud 21.01.2023 https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7604758/
Herbert, T. B (1994). Stress and the immune system. Vaadatud 21.01.2023 https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/326983/WH-1994-Mar-Apr-p4-5-eng.pdf
5 Ways to Boost Your Immune System in Times of Stress (2021). Vaadatud 21.01. 2023 https://www.herzing.edu/blog/5-ways-boost-your-immune-system-times-stress
Autor: Marcella Laura Polverino