Vaimse tervise haigused on süvenenud ja kasvanud tehisajastu jooksul. Viimastel aastatel on lisanud stressi meie igapäeva ellu Covid-19, poliitilised pinged ja majanduse langus. Ameerika Psühholoogide Liidu uue uuringu kohaselt on nõudlus vaimse tervise ravi järele jätkuvalt kasvanud. Paljud psühholoogid teatavad, et nad ei suuda enam uusi patsiente vastu võtta.
2022. aasta Covid-19 mõju uuringust selgus, et nõudlus ärevuse ja depressiooni ravi järele on jäänud kolmandat aastat järjest kõrgeks. Depressioon, mis on väga levinud psüühikahäire mõjutab umbes 340 miljonit inimest kogu maailmas, sõltumata inimese vanusest, soost ja etnilise taustast. Samas kui nõudlus trauma- ja stressiga seotud häirete ravi järele on kasvanud.
Teadlased on uurinud juba mõnda aega, milline on seos füüsilise aktiivsuse ja vaimse tervise vahel. Tekkinud on mitmeid huvitavaid küsimusi nagu kui palju liikumist on kasulik, millised mõjud on liikumisel meie vaimsele tevisele ja miks on kõigist positiivsest mõjudest hoolimata on nii raske minna hommikul jooksma. Kuid kuna tõendeid koguneb üha rohkem, siis on võimatu ignoreerida liikumise ja vaimse tervise vahelist seost.
Ajakirjas JAMA Psychiatry avaldatud metanalüüsisis vaadeldi 15 uuringut, milles osales üle 190 000 inimese, et teha kindlaks, kui palju on vaja treenida, et vähendada depressiooni. Soovitatud on alustada väikselt, sest uuringus toodi välja, et isegi inimesed kes tegid 1,25 tundi kiiret kõndimist nädalas, olid 18% väiksema riskiga haigestuda depressiooni võrreldes nendega, kes ei käinud kõndimas. Mida kauem nädalas kiire kõndimisega tegeleti, seda rohkem vähenes depressiooni risk.
Uuringus leiti, et 2,5 tunnine intensiivne liikumine nädalas oli seotud umbes 25% väiksema depressiooniriskiga. USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse andmetel on soovitatav liikumisaktiivsus 2,5 tundi (näiteks kiire kõndimine) nädalas, lisaks peamiste lihasgruppide treening kaks korda nädalas.
Igasugune füüsiline aktiivsus aitab kaasa paremale une kvaliteedile, alandab vererõhku, kaitseb südamehaiguste, diabeedi ja vähi eest, vähendab stressi, tõstab meeleolu ning võitleb ärevuse ja depressiooni vastu. Lisaks tekitab liikumine ka närvikasvufaktoreid, mis on tõhusamaks õppimiseks kasulikud.
Isegi lihtsalt kolm korda nädalas kõndimine näib andvat inimestele parema vaimse tervise kui neile, kes midagi ei tee. Sarnasest 2018. aasta uuringust selgus, et kolm kuni viis korda nädalas 45-minutiliste treeningute tegemine oli vaimse tervise parandamiseks kõige kasulikum viis.
Füüsilise aktiivsete tegevuste hulka võivad kuuluvad näiteks jooksmine, kõndimine, suusatamine, jalgrattasõit ja jooga. Seega lisa oma kalendrisse aeg, millal hoolitsed oma vaimse tervise eest.
Allikad:
Kandola A, Ashdown-Franks G, Hendrikse J, Sabiston CM, Stubbs B. Physical activity and depression: Towards understanding the antidepressant mechanisms of physical activity. Neurosci Biobehav Rev. 2019 Dec;107:525-539.Kasutatud 09.01.23 https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/31586447/
Pearce M, Garcia L, Abbas A, et al. Association Between Physical Activity and Risk of Depression: A Systematic Review and Meta-analysis. JAMA Psychiatry. 2022;79(6):550–559. doi:10.1001/jamapsychiatry.2022.0609
Suurenenud vajadus vaimse tervishoiu järele Kasutatud 09.01.23 https://www.apa.org/news/press/releases/2022/11/mental-health-care-strains
Dinas, P. C., Y. Koutedakis, and A. D. Flouris. ‘Effects of Exercise and Physical Activity on Depression’. Irish Journal of Medical Science 180, no. 2 (June 2011): 319–25. https://doi.org/10.1007/s11845-010-063
Kui palju füüsilist aktiivsust vajavad täiskasvanud? Kasutatud 09.01.23 https://www.cdc.gov/physicalactivity/basics/adults/index.htm