Milliste mõjutustrikkidega poliitikud meilt hääli püüavad?
top of page
uusasastalubadused_tekstita_blogisse.jpg

Milliste mõjutustrikkidega poliitikud meilt hääli püüavad?

Kas sa oled keskmisest ratsionaalsem inimene? Kui vastasid jah, läheb Sinu vastus hästi kokku psühholoogiateaduses leituga: näiteks pidasid 85% küsitletud ameeriklastest end keskmisest vähem kallutatuks. Oot… aga kuhu need ebaratsionaalsed ja keskmisest rohkem kallutatud inimesed siis jäävad?

Alustades “kõigi kallete emast”, mille alusel enda kallutatust alahindame, mõjutavad ratsionaalsust paljud erinevad tegurid*. Tihtipeale me ei teadvustagi, et kellegi või millegi poolt kallutatud oleme. Enne valimiskabiini tormamist tasub oma mõjutatavuse üle mõtiskleda: milliste inimese mõtlemise omadustega häälte saamiseks mängida saab

  • Kõhutunde ehk emotsioonide/tunnete kasutamine on küll evolutsiooniliselt ja igapäevaseks toimetulekuks vajalik, ent keerukamate otsuste puhul võib meid ratsionaalsusest ringiga mööda viia. Näiteks võime valimiskampaaniates märgata, kuidas mõned reklaamid/lubadused mängivad hirmu või süütunde peale, teised aga tekitavad sooja, südamliku tunde - sellised emotsionaalselt laetud loosungid suunavad meid otsustama emotsioonide, mitte mõistusega

  • Võimekus tasu saamist oodata - kas tahad koheseid maksuvabastusi ja rahavoogu või oled valmis hääletama lubaduste poolt, mille positiivse mõju saabumine võtab aega? Tasu edasilükkamine pole kergemate killast ülesanne, kuna loomu poolest soovime hüvesid kohe nautida, aga võib olla seda väärt. Postituse lõpus on lingitud video lastest, kel tuleb ihaldatud vahukommist näpud 15 minutit eemale hoida, et saada lõpuks kaks vahukommi.

  • Nullsumma mõtlemise puhul on meie (või poliitiku) subjektiivne tõlgendus järgmine: ühe võit peab olema teisele samaväärne kaotus. See kalle võib meid mõjutada näiteks samasooliste abielude ja immigratsiooni/kodakondsusega seotud lubaduste osas - võime üle hinnata seda, kui palju ise kaotame sellest, kui keegi teine midagi juurde saab.

  • Kandidaadid, kelle nägusid hinnatakse kompetentsemateks, võidavad suurema tõenäosusega valimised. Sel poleks viga midagi, kui näod oleksid inimese kompetentsuse kohta adekvaatsed näitajad, ent kahjuks see nii pole.

  • Pelk kokkupuude kellegagi võib meie suhtumist nendesse positiivsemaks muuta: kandidaadid või lubadused, mis on meile varasemast tuttavamad, pälvivad tõenäolisemalt meie poolt positiivsema hinnangu.

  • Kandidaadi saavutused mujal või tema atraktiivsus võivad pühapaistena kanduda meie peas üle tema poliitikuoskustele, kusjuures sama kehtib ebaõnnestumiste kohta #poliitpardid

Kuidast mõttevigadest üle saada ja valida ratsionaalsemalt? Vali endale sobiv kandidaat enne valimiskabiini minekut: kandidaadi nime tuttavus ja saavutused võivad meid eriti tugevalt mõjutada, kui alles valimiskabiinis otsustame. Ole valimislubaduste ning ka enda mõtlemise suhtes kriitiline. Võid nende analüüsimisel abiks võtta eelpool välja toodud punktid.


Kasutatud materjal:

Kallutatuspimedus (bias blind spot): Pronin, E., Lin, D. Y., Ross, L. (2002). The Bias Blind Spot: Perceptions of Bias in Self Versus Others. Personality and Social Psychology Bulletin. 28 (3): 369–381. doi:10.1177/0146167202286008.


Nullsumma mõtlemine: Esses, V. M., Dovidio, J. F., Jackson, L. M., Armstrong, T. L. (2001). The Immigration Dilemma: The Role of Perceived Group Competition, Ethnic Prejudice, and National Identity. Journal of Social Issues, 57: 389-412, doi:10.1111/0022-4537.00220

Kokkupuute efekt: Bornstein, R. F., Craver-Lemley, C. (2004). "Mere exposure effect". In R. F. Pohl (Ed.), Cognitive Illusions: A Handbook on Fallacies and Biases in Thinking, Judgement and Memory. pp. 215–234. Hove, UK: Psychology Press.

Halo efekt: Verhulst, B., Lodge, M., Lavine, H. (2010). The Attractiveness Halo: Why Some Candidates are Perceived More Favorably than Others. Journal of Nonverbal Behavior, 34 (2): 1–2, doi: 10.1007/s10919-009-0084-z

Usaldusväärsus: Ballew, C. C., & Todorov, A. (2007). Predicting political elections from rapid and unreflective face judgments. Proceedings of the National Academy of Sciences, 104(46) 17948-17953, doi: 10.1073/pnas.0705435104


*Kerge aimduse saamiseks sellest, kui paljudel erinevatel viisidel kallutatud me võime olla, võid piiluda Wikipedia kognitiivsete kallete nimekirja.

bottom of page