Eelnevas sotsiaalmeedia teemalises postituses rääkisime, miks on nii raske oma telefoni käest panna, visake ka sellele pilk peale, kui ei ole juba lugenud. Siin postituses aga toome välja, kuidas mõjutab meie igapäevane sotsiaalmeedia kasutus meie vaimset tervist.
Sotsiaalmeedia väsimus on ilmselt asi, mida me kõik oleme kogenud. Miks see aga nii halb on? Me väsime ju igapäeva tegevustest samamoodi. Päris nii see ikkagi ei ole. 2022. aastal välja tulnud uuringus kirjutati, et sotsiaalmeedia väsimus alandab toimetuleku võimet nii akadeemiliselt kui tööalaselt. Samuti toodi välja, et see võib olla ka üks vaimse tervise probleemide põhjustaja (nt ärevus, depressioon) ja on tugev stressi tekitaja. (Ou et al., 2022)
Mis põhjustel meil siis sotsiaalmeedia väsimus tekib? Tegelikult vastus on väga lihtne ja loogiline. Sotsiaalmeedia platvormid annavad meile väga suures koguses infot väikse ajaga, mis põhjustab kasutajate seas suuremat emotsionaalset kurnatust. Sõpradega suhtlemine on samuti netti üle kolinud ja enam ei saada nii palju näost näkku kokku, vaid pigem kirjutatakse näiteks messengeris, mis on ka lisa infotöötlus. Nüüd kui kasutaja võime teavet mõista ja tarbida on ületatud, kipub ta kogema "emotsionaalset kurnatust". (Sheng et al., 2022)
Nüüd oleks mõistlik ka välja tuua, mis on märgid, et teil on sotsiaalmeedia väsimus.
Prokrastinatsioon - kui leiate ennast edasi lükkamas sotsiaalmeediasse minemist, kasvõi näiteks sõpradega suhtlemiseks. Te pigem paitate kassi, kastate lilli vms.
Keskendumise puudumine - selle asemel, et teha seda, miks sa sotsiaalmeediasse sisse logisid, leiad ennast vaatamas iga naljakat kassi videot ja täiesti sihitult sotsiaalmeedia platvormil ringi vaatamas.
Ajutine amneesia - teil on tõesti suurepärane idee tweedi jaoks, kuid unustate selle selleks ajaks, kui te veebilehele sisse logite, ära. Seitse erinevat mõttekaaslast postitasid lingid asjadele, mida sa tahad lugeda - kui sa vaid mäletaksid, millised need olid.
Ärrituvus - olid varem põnevil erinevatest suure seltskonna väljakutsetest näiteks Instagramis “Jaga pilti eelmisest suvest”. Nüüd soovid sa lihtsalt, et kõik lõpetaksid enda kordamise ja leiaksid uusi asju, mida jagada või millest rääkida.
Ärevus - varem kommentaaride lugemine ja uute inimeste avastamine sotsiaalmeedias oli sinu jaoks põnev. Nüüd haarate krõpsupaki järele ja mõtlete, kui paljudele te suudate jätta vastamata. (Huff, 2014)
Otsest ravi sotsiaalmeedia väsimusele ei ole, aga ainuke mainitud meetod ja ilmselt ka kõige tõhusam on sotsiaalmeediast eemaldumine. See tähendab, et kasutaja kustutab sotsiaalmeedia platvormid enda telefonist ja ei kasuta enam sotsiaalmeediat. See on võibolla mõne jaoks liiga ekstreemne, aga ainuke viis sotsiaalmeedia väsimusega võidelda, on hakata vähem sotsiaalmeediat kasutama, kas siis üleüldse lõpetada või piirata kasutust. Samas uuringus on ka välja toodud, et isegi ühe päevane paus sotsiaalmeediast annab juba positiivse tulemuse. (Kiki Rutten, 2022)
Allikad:
Rutten, K. (2022). Awareness of Social Media Behavior. [Magistritöö, Tilburg University]
Ou, M., Zheng, H., Kim, H.K., Chen, X. (2022). A meta-analysis of social media fatigue: Drivers and a major consequence. ScienceDirect.
Sheng, N., Yang, C., Han, L., Jou, M. (2023) Too much overload and concerns: Antecedents of social media fatigue and the mediating role of emotional exhaustion. ScienceDirect.
Huff, T. (2014, 25.september). The Diagnosis and Treatment of Social Media Fatigue. Social Media Today.
Autor: Karmen Laidre