uusasastalubadused_tekstita_blogisse.jpg

Mis on sotsiaalne soodustamine?

Miks tuleb vahel sooritus - näiteks jooksmine või ka töö tegemine - koos teistega tehes välja palju paremini, kui üksi olles? Ja mis on eelmainitul pistmist faktiga, et teiste inimestega koos pidulaua ääres olles söövad mehed mahuliselt 36% rohkem ja naised 40% rohkem toitu? 


Nimetatud olukordade ühisteks teguriteks on pealtvaatajate ja sama tegevust sooritavate inimeste juuresolek ning asjaolu, et tegevused ei nõua tänu sagedasele harjutamisele ja vilumusele ülemäärast vaimset pingutust. Teiste inimestega koos ja nende juuresolekul mängib lihtsate või harjutatud tegevuste paremal sooritusel olulist rolli nähtus, mida nimetatakse sotsiaalseks soodustamiseks. 


Hämmastaval kombel on sama efekti leitud ka loomariigis: sipelgad kaevavad teiste sipelgate juuresolekul kolm korda rohkem liiva, kui üksinda kaevate

Sotsiaalne soodustamine igapäevaelus


Sotsiaalse soodustamise efekti kirjeldas esimest korda psühholoog Norman Triplett juba 1898. aastal, kui märkas, et jalgratturid sõitsid üksteisega võisteldes kiiremini, kui lihtsalt aja peale sõites. Lisaks spordivõistlustele ilmneb efekti ka näiteks kontoritöös, kus töötajad teevad tuttavaid ja lihtsamaid ülesandeid (näiteks andmesisestus) kiiremini, kui nende tegevust jälgitakse. Efekti võib märgata ka liikluskäitumises, kui foori roheliseks muutudes kiirendavad juhid rohkem, kui nende taga või kõrvalreal on teisi autosid.


Hämmastaval kombel on sama efekti leitud ka loomariigis: sipelgad kaevavad teiste sipelgate juuresolekul kolm korda rohkem liiva, kui üksinda kaevates. Sotsiaalse soodustamise efekti puhul on huvitav see, et kui ülesanne on uudne ja keeruline, võib publiku olemasolul olla hoopis vastupidine efekt - ülesannet tehakse aeglasemalt või rohkemate vigadega kui üksi olles.


Sotsiaalset soodustamist selgitavad teooriad


Sotsiaalse soodustamise fenomeni üheks seletuseks on, et teiste juuresolek ja võistlusmoment tõstab inimese füsioloogilist erutust, kiirendades harjutatud tegevuse sooritust. Mõjutavaks faktoriks on seejuures tihti alateadlik kartus teiste hinnangu ees, mis erutuse tõusule kaasa aitab, väikest närvipinget tekitab ning positiivselt tegevuse sooritusele mõjub. Sotsiaalse soodustamise teooriates on publikut või kaastegutsejaid kirjeldatud ka kui segavaid faktoreid, mida ignoreerida üritades koondatakse tähelepanu rohkem iseenda tegevusele ning seeläbi paraneb sooritus.


Vastuolulised tulemused. Sotsiaalset soodustamist mõjutavad faktorid


Sotsiaalse soodustamise efekti kohta on leitud mitmeid vastuolulisi tulemusi, seda eriti spordis. Mitmete sotsiaalset soodustamist uurinud teadustööde puhul on kritiseeritud uuringute metodoloogiat.


On erinevaid tegureid, mis sotsiaalse soodustamise efekti ilmnemist mõjutavad ning mida ei ole osades uuringutes arvesse võetud. Näiteks publiku meelestatus - kas tegu on kodupublikuga või toimub võistlus võõrsil, sportlase suhe publikuga - kas tegu on sõprade ja perega või võõraste inimestega, kuivõrd sportlane publikut näeb ning kui kaua publiku ees sooritust tehakse. Lisaks on ka mitmeid sportlase enda omadusi, mis mõjutavad seda, kuivõrd sotsiaalse soodustamise efekti spordis esineb.  Ühe näite järgi oli ekstravertsete lauatennise mängijate sooritus parem publiku ees, kui üksinda mängides, samas introvertidel oli efekt vastupidine.


Allikad:

  • Bond, J.F., Titus, L.J. (1983). Social Facilitation: A Meta-Analysis of 241 Studies. Psychological Bulletin, 94(2), 265-292.

  • https://www.simplypsychology.org/Social-Facilitation.html

  • Cottrell, N. B., Wack, D. L., Sekerak, G. J., & Rittle, R. H. (1968). Social facilitation of dominant responses by the presence of an audience and the mere presence of others. Journal of personality and social psychology, 9(3), 245.

  • Triplett, N. (1898). The dynamogenic factors in pacemaking and competition. The American journal of psychology, 9(4), 507-533.

  • Graydon, J., Murphy, T. (1995). The effect of personality on social facilitation whilst performing a sports related task. Personality and Individual Differences, 19(2), 265-267. 

  • Hagger, M., & Chatzisarantis, N. (2005). Group Processes in Sport. In Social Psychology of Exercise and Sport.

© 2020 by Psühhobuss

+372 5563 3279