Meil lihtsalt pole mõtet kõiki detaile igavesti meeles hoida. Pärast igat vilkumist peab mälu meenutama eelmist stseeni. Muutuse märkamine õnnestub juhul, kui tähelepanu satub olema muutuse tekkimise ajal õiges kohas. Ajutasandil on näha suuremat aktivatsiooni eesajukoores siis, kui muutus avastatakse (Beck, 2001). Kui vaadata klippi ilma vilkumiseta, on muutusi lihtne märgata, sest näiv liikumine tõmbab automaatselt tähelepanu (Theeuwes, 1991).Võib juhtuda ka nii, et isegi õigesse kohta vaadates ei tabata muutust, sest keskendutakse objekti valele omadusele (nt on tähelepanu all värv, kuigi muutub hoopis kuju)(Caplovitz, 2008)
Miks oli esimene kord raskem muutust märgata?
Tähelepanu on väga piiratud ressurss. Kui võtsime mustad pildid vahelt ära, siis muutus toimub meie silme all ning tajume liikumist, mis tõmbab automaatselt tähelepanu.
Täpsemalt
Beck, D. M., Rees, G., Frith, C. D., & Lavie, N. (2001). Neural correlates of change detection and change blindness. Nature Neuroscience, 4(6), 645-650.
Caplovitz, G. P., Fendrich, R., & Hughes, H. C. (2008). Failures to see: Attentive blank stares revealed by change blindness. Consciousness And Cognition, 17877-886. doi:10.1016/j.concog.2007.08.006
Theeuwes, J (1991). "Exogenous and endogenous control of attention: The effect of visual onsets and offsets". Perception & psychophysics 49 (1): 83–90. doi:10.3758/bf03211619. PMID 2011456