Stroop | Psühhobuss
top of page
paper-1914901_1920.jpg

Kerge lugemine..

Juhend: 

Aeg öömaja leida! Linnas on käimas aga suured spordiüritused ning kõik magamiskohad on kas broneeritud või juba täis. Seega uurid oma sõprade sõpradelt kas keegi saaks sulle linnas öömaja pakkuda. Leiadki ühe sellise erakliku maja linnaserval. Kuid sinna sissesaamiseks on seal iseäralik uksekell koos lipikuga “Nimeta valjult ja kiirelt kõik kujundid ning pääsed sisse” Esmapilgul lihtne ülesande teeb keerulisemaks erinevate kujundite nimed mis on kirjutatud objektide vahele.

Rahulikult ja läbimõeldudlt said ka kujundid öeldud...Sul vedas ja keegi tuligi uksele ning leidsid ka tänaseks ööks omale peavarju.

Mis juhtus?

Meie jaoks on peaaegu võimatu teksti nähes seda mitte lugeda ja sellest aru saada ehk lugemine on peaaegu automaatne tegevus ja ei vaja palju teadlikku pingutamist. Samas kujundite nimetamine nõuab natuke suuremat pingutust ja toimub aeglasemalt kui lugemine. Olukorras, kus kujund ja kujundi sees olev tekst ühtivad oma tähenduselt, suudame kiirelt nimetada kujundi nime. Olukorras, kus kujundi ja kujundi sees olev tekst ei ühti oma tähenduselt, loeme kiiremini läbi kujundi sees oleva teksti kui teadvustame endale kujutise nimetust. Kujundi nimetuse teadvustamisel tekib ajus kahest allikast pärineva vastuolulise info vaheline konflikt. Meie mõistuse koormus suureneb, aju peab rohkem pingutama, et leida õige vastus. Õige vastuse leidmiseks peab aju alla suruma lugemist, mõistma nähtavat kujutist ning lahendama vastuolu erineva teabe vahel ehk kujundi nimetamiseni jõudmine võtab oluliselt rohkem aega.

bottom of page