uusasastalubadused_tekstita_blogisse.jpg

Mees, kes pidas oma naist kübaraks


“Mees, kes pidas oma naist kübaraks.” Kui Sa sellist fraasi varem kuulnud ei ole, võib see kõlada kentsakalt, panna oma absurdsuses muigama või kergitavad esile hoopis murelikud küsimused. Või tekitab see kummaline väljend hoopis seose Oliver Sacksiga? – neuroloogi ja kirjanikuga, kelle menuteos kannab just sellist pealkirja. Tunnustatud ajuteadlase raamatud pälvisid laia tuntuse eelkõige seepärast, et neis toodud neoroloogilised nähtused on näitlikustatud nii enda peal kogetuga kui ka oma patsientide haiguslugudega.


Ajukahjustus ja selle mõju inimesele Lõviosas oma teostes kirjeldab Sacks oma neuroloogiliste häiretega patsientide lugusid. Tegemist on niiöelda juhtumiuuringutega (case studies). Samas ei jää pea ükski tema kirjutis pelgalt kirjeldavale tasandile – autor püüab eelkõige teha lugejale mõistetavaks, milline on tema ajukahjustusega patsientide reaalsus. Sacks on ka ise nentinud, et tema missiooniks oli mõista, mõtestada ja lugejani toimetada see, kuidas üks või teine ajukahjustus võib muuta maailma tunnetust. Ja nii tutvustab ta üht meest, kelle nägemiskeskus töötas küll suurepäraselt, kuid kel oli raskusi tajuotsustuste tegemisel ehk nähtud asjade seostamisel olemasolevate teadmisega.

Visuaalseks agnoosiaks kutsutud ajuhäire tõttu edastasid mehe silmad ajule küll väga arusaadavalt pildi sellest, kuidas ta näeb oma naise pead, kuid nägemisinformatsiooni põhjal otsustusi tegev osa ajust pidas seda kübaraks, mida mees parasjagu otsis.

Veel on lugemist ka mehest, kes pidas heitlust iseenda jalaga, naisest, kelle aju ignoreeris vasakut poolt maailmast ja paljudest teistest ulmelisena mõjuvaist ajukahjustuse järgsetest reaalsustest. Sacks on öelnud, et tema arvates on aju kõige imelisem asi universumis. See imetlus ja huvi aju vastu on ka ühine tegur kõigis tema teostes, millest kumab läbi autori soovi saada aru, kuidas see „imelisem tööriist“ funktsioneerib. Samas ei unusta ta kordagi oma teadusliku huvi kõrval inimest kui isiksust, kelle aju eripärasid ta avastab ja kirjeldab. Ühes oma juttude kogumikus on autor mõtisklenud, et pole olemas ebanormaalset aju. Tema mõttekäigu järgi kohaneb aju ümber kahjustusest tingitud muutustega taju- ja infotöötlus võimekuses. Tekib uus reaalsus ja toimetuleku viisid muutuvad. Sestap käsitleb Sacks kõiki oma patsiente austuse ja sümpaatiaga, püüdes oma kirja pandud mõtisklustes rekonstrueerida maailma, milles nad elavad. Empaatia ja põhjatu huvi aju toimimise vastu on seega kaks olulisemat märksõna, mis kannavad Sacksi teoseid.


Sacksi teised teosed


Neuroloogina oli Oliver Sacksi põhiline uurimisobjekt küll aju, kuid uudishimulikule intelligendile ei jäänud võõraks ka teised teemad ja huvid, millekohaseid teadmisi ta mängelva kergusega oma kirjutistes esile toob.

Omamoodi ood muusikale on tema teos „Musicophilia“, mis sisaldab portsu kohati uskumatuna mõjuvaid dokumentaalseid lugusid muusika ja aju suhetest: näiteks saame lugeda daamist, kelle peas mängis aastakümneid lapsepõlvest kuulud meloodia või mehest, kes pärast ajukahjustust omandas hämmastavad muusikalised võimed.

Raamatus „Hallutsinatsioonid“ analüüsib autor aga põnevate kogemuskirjelduste kõrval ka iseenda nooruspõlve mälestusi, pidades väikestviisi arutelu iseenda kui teadlase ja inimese kujunemise üle. Meistri viimases trükis „The River of Consciousness“ ilmunud mõtisklused võtavad kokku Sacksi mitmekesise huvi nii botaanika kui ka mootorrataste, aga eelkõige loomulikult inimpsühholoogia ja selle toimimise vastu. Biograafilise teose „On the move: A life“ põhjal on tänaseks valminud ka film.

Kuigi tegemist oli kõrgelt haritud ja praktiseeriva neuroloogiga, läheneb Sacks oma kirjutistes ajuhäiretele pigem filosoofiliselt, võiks öelda, et lausa antropoloogilisest vaatenurgast. Tema kirjasõna on väga mugav jälgida: kuigi jutt on kliiniliselt täpne, ei pea kartma liigset erialase terminoloogia kasutamist või akadeemilist abstraktsust. Vastupidiselt kumab Sacksi tekstidest taoline inimlikkus ja sümpaatia, mis tekitab tahtmist ka teda kui autorit juurelda. Oliver Sacksi teoste riiulilt leiab iga uudishimulik lugeja endale midagi. Sacks pakub võimalust saada uusi teadmisi inimaju toimimisest, avardada oma tunnetushorisonti ja empaatiavõimet. Kõike seda toetab loomulikult ka kirjaniku selge ja sorav kirjeldus- ja analüüsivõime.


Juhis Sacksi teostes orienteerumiseks:

Kui sul on soov uurida, milliseid hämmastavaid reaalsusi erinevate ajutöö muutuste järgselt esile kerkib, soovitan esmalt lugeda Oliver Sacksi kõige klassikalisemaid teoseid:

  • „Mees, kes pidas oma naist kübaraks“, olemas eestikeelsena

  • „An Anthropologist on Mars“

  • „Hallutsinatsioonid“, olemas ka eestikeelsena

Oled juba Sacksi ja tema teostega tutvust teinud ja/või oled spetsiifilisema huviga lugeja:

  • „Musicophilia: Tales of Music and the Brain“, eriti sobiv muusikasõpradele

  • „Awakenings“, millest on valminud ka film, kus Sacksi kehastab Robin Williams

Tunned, et tahad Sacksi kui kirjaniku taga olevat isikut paremini tundma õppida:

  • „On the move: A life“ (sh. valminud dokumentaalfilm)

  • „River of Consciousness“

© 2020 by Psühhobuss

+372 5563 3279