.png)
Kellelegi ei tule üllatuseks, et uni on meile väga vajalik. Igaüks meist suudab ette kujutada ebameeldivat päeva, mis järgneb ööle, kus oleme liiga vähe magada saanud. Uni on oluline, et meie keha ja aju puhata saaks – kui und pärssida või lühendada, tekivad inimestel tavaliselt raskused kognitiivsete protsessidega, milleks on näiteks tähelepanu, taju ja mälu. Tekivad keskendusmisraskused, meeleolumuutused ja mäluprobleemid.
Lisaks kognitiivsetele võimetele on uni väga vajalik meie vaimse ja füüsilise tervise seisukohalt. 2011. aasta uuringus, mille katsealused olid pärit kaheksast riigist, leiti, et lühike uni suurendab riski südamehaigusesse haigestuda või surra 45 protsenti. Lisaks sellele on unepuudust seostatud paljude teiste psühhiaatriliste haigustega, nagu näiteks depressioon, ärevus ja bipolaarne häire. Seega uni on meile eluliselt väga vajalik, kuid kas unenägudel on ka oma funktsioon ja eesmärk?
Unenägusid seostatakse tihti just REM-unefaasiga, kuid tegelikult võib unenägusid defineerida kui igasugust mentaalset aktiivsust enne ärkamist, mistõttu saab väita, et und nähakse kõigis unestaadiumites. Une ja unenägude uurimine on keeruline, kuna inimesel ei saa lasta ülesandeid lahendada, kui ta magab. Siiski on mitmete uuringute tulemusel leitud, miks unenäod võivad meile kasulikud olla.
Unenäod kui öine teraapia
On leitud, et REM-une ajal kadus peamise stressiga seotud aine, noradrenaliini, kontsentratsioon ajus täielikult. Sellest tulenevalt sai väita, et magamine on oluline, et unustada mälestustega seotud valusaid emotsioone.
Kui mõtlete mõnele oma lapsepõlvemälestusele, meenuvad eelkõige ebameeldivad, ohtlikud ja väga emotsionaalsed olukorrad. Kuid nüüd ja praegu neid meenutades ei kaasne sellega samasugust emotsiooni, mida sellel hetkel tundiste. See ei tähenda, et olete selle unustanud - sugugi mitte, vaid olete vabanenud emotsionaalsest laengust, mis selle mälestusega kaasnes.
See teooria ei pea paika aga posttraumaatilise stressihäirega (PTSH) inimestel. Nimelt tuleb välja, et PTSH patsientidel on noradrenaliini tase ajus kõrgem ning nende uni (eriti REM-uni) on katkendlik. Seega kuna neil on ajus liiga kõrge noradrenaliini tase, ei suuda uni mälestusi ja nendega kaasnevaid emotsioone lahutada, mistõttu elavad nad und nähes jälle üle traumaatilise sündmuse. Selle lahenduseks on ravimid, mis alandavad noradrenaliini taset ning seeläbi saavad patsiendid jälle normaalse koguse REM-und, mis aitab neil toime tulla traumaatiliste sündmustega.
Unenägude mõju loovusele
Tänu unenägudele on alguse saanud paljud suured avastused. Näiteks on keemiliste elementide perioodilisustabeli looja Dimitri Mendelejev veendunud, et mõte, kuidas elemendid tabelis paiknema peaksid, tuli temani unes. Kuigi ei saa täpselt väita, et perioodilisustabel tänu unenägudele valmis, siis sai Mendelejev unest inspiratsiooni sellise tabeli kujundamiseks. Veel tuleb unenägusid tänada The Beatles'i ühe tuntuima loo “Yesterday” valmimise eest. Loo autor Paul McCartneyle tuli selle laulu viis pähe just magades. Selliseid avastusi on kindlasti veel, kuid miks tulevad head mõtted just une ajal?
Saksamaal viidi läbi uuring, kus katsealustele anti rida ülesandeid, mida nad kindlate reeglite järgi lahendama pidid. Tegelikult oli olemas ka varjatud reegel, mille rakendamisel saaks palju lihtsamalt ja kiiremini neid samu ülesandeid lahendada. Kui katseisikud olid ülesandeid lahendanud, pidid nad 12 tunni pärast tagasi tulema, et veel ülesandeid lahendada. Pooled katsealustest veetsid oma 12-tunnise pausi päeval, pooled magasid. Esimesest grupist suutis vaevu 20 protsenti märgata salajast reeglit. Nendest katseisikutest, kes olid magada saanud, märkasid reeglit 60 protsenti. Tuleb välja, et mitte niisama ei öelda, et “hommik on õhtust targem”, vaid see tõepoolest on nii.
Nende paari näite põhjal võib öelda, et unenäod on tõepoolest meile kasulikud, kas siis selleks, et lahti lasta emotsionaalsetest mälestusest või selleks, et aju paremini töötaks. Siiski on selles valdkonnas veel palju avastada ning unenäod võivad osutuda palju kasulikumateks, kui me praegu teame.
Allikad:
Pacheco, D. (2022). Why Do We Need Sleep? Sleep Foundation. https://www.sleepfoundation.org/how-sleep-works/why-do-we-need-sleep
Walker, M. (2017). Miks me magame? Kirjastus: ARGO
Comments